50 000 eurot on summa, mis tuleb üliõpilastel Saksamaal elamise ja õppemaksude eest kuue õppeaasta jooksul välja käia. Sellisele järeldusele on jõudnud Saksa Tarbijakeskus. Kust aga võtavad üliõpilased selle raha?
Saksamaa: väga palju valikuid õpinguraha saada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õppimise kõrvalt töötamine on Saksamaal vanematelt saadava raha ja õppetoetuse kõrval tähtsaim õpingute rahastamise allikas», ütleb Achim Meyer auf der Heyde, Saksa üliõpilaste tugikeskuste liidu Deutsches Studentenwerk (DSW) peasekretär.
DSW uuringu kohaselt saab 87 protsenti üliõpilastest regulaarset toetust oma vanematelt ning kaks kolmandikku töötab õpingute kõrvalt. Iga neljas saab riiklikku toetust vastavalt Saksa õppeedenduse seadusele, mida Saksamaal nimetatakse lühidalt BAföG (kombinatsioon seaduse nimetuse esitähtedest).
Umbes viis protsenti noortest kasutab võimalust võtta õppelaenu. Stipendiumid oma kolme protsendiga mängivad kaduvväikest rolli.
Õppetoetus on hinnas
Kui tudengi isiklik tulu ja vanemate sissetulek ei ületa kehtestatud ülempiire, võib ta saada iga kuu riigilt õppetoetust. Sõltuvalt ta elamistingimustest ja majanduslikust taustast võib see olla kuni 670 eurot kuus.
Erinevalt Eestis küsitakse Saksamaal õppetoetusest osa hiljem tagasi – tagasimaksmisele kuulub kogusummast pool, mis liidumaast sõltuvalt on maksimaalselt 10 000 kuni 15 000 eurot. Intressi selle pealt aga maksma ei pea.
Veel paremad tingimused on headele hinnetele õppijatele.
BAföGi saavad õpingute alustamise ajal alla 30-aastased Saksa kodanikud või elamisloa omajad. Magistriõppe puhul on piir 35 eluaastat.
Õppelaen ei vaja tagatist
Saksamaal ei ole õppelaenu saamiseks vaja tagatisi, tähtsust ei oma ka õppesuund ega vanemate rahakoti paksus.
Õppelaenud juurutati Saksamaal samas alles 2005. aastal, kui esimesed ülikoolid hakkasid õppemaksu küsima.
Nimelt kohustas Saksa konstitutsioonikohus liidumaid õppelaenude süsteemi kasutusele võtma, et muuta õppemaksud ühiskondlikult talutavaks.
Õppelaenude eelis on, et sel juhul ei pea üliõpilased õpingute kõrval palju lisaraha teenima ja saavad nii paremini õpingutele pühenduda ning ideaaljuhul kiiremini ja paremini kõrgkooli lõpetada.
Õppelaenude varjukülg on see, et lõpetamise järel töötamist alustades on kukil võlakoorem.
Õppelaenu pakub enim riiklik pank Kreditanstalt für Wiederaufbau (KfW). Praegu saab sealt iga kuu 100–650 eurot laenu ligi 100 000 üliõpilast, kusjuures keskmine igakuine laen on 482 eurot.
Stipendiumid eriti headele õppuritele
Hulk institutsioone ja organisatsioone – neid on ca 1200 – jagab tudengitele ka stipendiume, kusjuures kriteeriumid on väga erinevad.
Neist 12 suurimat on ühinenud Stipendium Plusi nime kandvasse andekate toetamise keskuseks.
Stipendiumi otsinguil saab abi mitmetelt institutsioonidelt, nagu näiteks Saksa teaduse sponsorliit Stifterverband für die deutsche Wissenschaft ja karjäärivõrgustik E-fellows.
Uut tüüpi igas kuus 300 lisaeurot tähendavat nn Deutschlandstipendiumit pakub haridusministeerium.
See stipendium peab koosnema pooles osas ettevõtete, fondide ja eraisikute annetatud rahast ning riik lisab sinna teise poole.
See uudne algatus on kavandatud selleks, et tekitada Saksamaal suuremat harjumust stipendiume pakkuda.
Sel aastal saavad seda 10 000 õppurit kokku 2,2 miljonist ehk 0,45 protsenti üliõpilaskonnast. Järgneva kaheksa kuni kümne aasta jooksul peab see arv tõusma kaheksale protsendile.
Stipendiumi andmise põhikriteeriumiks on isiklikud saavutused – nagu ministeerium teatab, tuleb toetada «andekaid ja võimekaid üliõpilasi».
Samalaadse stipendiumi võttis 2009/2010 talvesemestrist kasutusele Põhja-Reini-Vestfaali liidumaa.
Paljud erakõrgkoolid on välja töötanud omapoolsed õpingute finantseerimise mudelid.
Maksad ülikoolile hiljem
Näiteks Bucerius Law School Hamburgis on rakendanud nn põlvkondadevahelist pöördlepingut.
Selle järgi loobub kõrgkool õpingute vältel õppemaksu nõudmast, vastuteenena kohustub õppur pärast ülikooli lõpetamist ehk töötades maksma teatud protsendi oma sissetulekust koolile.
Kes saab kõrgepalgaliseks, maksab rohkem, kes teenib vähem, see ka maksab vähem.
Pea samasugustel alustel on Lübecki Ülikoolis kokku pandud tuttuus õppefond. Nii on Universität Lübeck esimene oma õppefondiga riiklik ülikool Saksamaal.
Raha teenimine kõrgkoolilõpetajatega
Suhteliselt uus võimalus õppimist rahastada on õppefondide kaudu.
Need laenavad investeerijate (ettevõtete, institutsioonide, erainvestorite) raha eriti lootustäratavatele õppijatele, kes käivad reeglina erakõrgkoolides.
Tagasimaksesumma ja osamaksed kujunevad välja hiljem ning seda samuti vastavalt tulevasele sissetulekule.
Müncheni firma Career Concept on turul alates 2002. aastast ja on nüüdseks asutanud kaheksa fondi planeeritud kogukapitaliga 40 miljonit eurot.
Huvitatud taotlejad peavad läbima valikuprotseduuri, kus võetakse arvesse hindeid, isiksust, saavutustahet ja -võimekust.
Igas kuus makstakse alates paarisajast eurost elamiskuludeks kuni viiekohaliste summadeni, kui õpitakse välismaal.
Kui palju tulevased lõpetajad tagasi maksavad, sõltub juba nende sissetulekust – investeerijad ootavad igal juhul kapitalimahutuse tasuvust.
Samal põhimõttel edendab alates 2007. aastast õppimist haridusfirma Deutsche Bildung AG summadega 100 kuni 1000 eurot kuus.
Soodustatud õppurite arv – üle 500 – on esialgu suhteliselt tagasihoidlik.
Mõlemad pakkujad juhendavad ja arendavad laenuvõtjaid täiendavalt – tema tulevane hästimakstav töö on kokkuvõttes investeerija huvides.
Artikkel ilmus algselt paber-Postimehes Goethe Instituudi tellitud haridusteemalistel erikülgedel.