Clinton lubas otsida ka Venemaaga koostööd

Oliver Tiks
, reporter / toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ameerika Ühendriikide uueks riigisekretäriks määratud Hillary Clinton ütles senatis eile endale heakskiitu taotledes, et USA järgmine administratsioon otsib Venemaaga suheldes koostööd strateegilistes küsimustes, kuid kaitseb seejuures ameerikalikke väärtusi ja rahvusvahelisi norme.


Clintoni lubas muu hulgas hakata kiirelt tegelema läbirääkimistega, et leida asendus aasta lõpus aeguvale strateegilise relvastuse piiramise leppele (START), mida president George W. Bushi ajal teha ei suudetud, vahendas AFP.

USA välisministeeriumi läbirääkijad tõdesid, et eelmisel kuul Moskvas peetud kõnelustel läbimurret ei saavutatud. USA ettepanekuks on eeskätt piirata tuumalõhkepeade arvu, aga Venemaa üritab juhtida juttu tavarelvastuse piiramise ja plaanitava raketikilbi teemale.

«Me tahame varakult karbist välja pääseda. Me tahame, et Venemaa teaks, et meil on tõsi taga,» ütles riigisekretäriks pürgija senati välissuhete komisjonile. Clinton lubas üles võtta ka tuumarelvade leviku tõkestamise leppe (NPT), mille hooletussejätmist on Bushi administratsioonile samuti ette heidetud.

Clinton meenutas, et järgmiseks presidendiks valitud Barack Obama on valmis järsult piirama tuumarakettide arvu, kui Washington saab piisavalt tagatisi ja on kaitstud ka tulevikus. Bushi administratsioon on näidanud üles leiget huvi siduvate ja detailsete dokumentide vastu selles küsimuses.

Obama meeskond tahab koondada välisministeeriumisse taas ekspertide rühma desarmeerimise alal, kinnitas Clinton, kes kutsus ka eelnevatel aastatel sealt lahkunud inimesi naasma ametisse.

Senati välissuhete komisjonis eile aru andnud Clinton rääkis laiemalt oma plaanidest riigisekretäriks saamisel, lubades muuta USA välispoliitikat senisest «nutikamaks» ja «pragmaatilisemaks», ning sai sooja vastuvõtu osaliseks.

Lähis-Idas kuumenenud konflikti puudutades, märkis ta, et USA ei tohi seal rahu saavutamise osas alla anda. Samas välistas ta kõneluste pidamise islamistliku Hamasiga, ehkki väljendas muret ka Iisraeli praeguse pealetungi ajal hukkunute suure arvu pärast.

Clinton kinnitas ka kavatsust «agressiivsemalt» panustada Põhja-Korea väidetava tuumategevuse peatamisele ning lubas USA pühendumist võitlusele globaalse kliimamuutusega.

«Ma usun, et ameeriklaste juhtimisest on jäänud puudu, kuid seda tahetakse endiselt,» ütles Clinton. «Me peame kasutama niinimetatud nutikat jõudu, kõiki vahendeid, mis on meie käsutuses,» lisas peatne riigisekretär, kelle sõnul tuleb välispoliitikas omavahel kombineerida nii diplomaatilisi, majanduslikke, sõjalisi, poliitilisi, juriidilisi kui ka kultuurilisi strateegiaid.

Bushi administratsiooni suunas kriitilist märkust tehes ütles Clinton, et Obama usub välispoliitikasse, mis seob «põhimõtted ja pragmatismi, mitte jäiga ideoloogia». Sellegipoolest hoiatas ta ka, et mõnikord on «viimases hädas» vaja kasutada ka sõjalist jõudu.

Clinton kordas ka varasemast teada Obama lubadusi keskenduda rohkem sõjale Afganistanis ning tuua USA väed välja Iraagist. Ta rääkis, et «uut lähenemist» kasutatakse Iraani suhtes, ehkki ühtki võimalust ei välistata, ilmselt ka sõjalist mitte, et peatada Teherani tuumarelva hankimisel.

USA järgmine riigisekretär kinnitas senatikomisjoni ees, et uus administratsioon soovib «positiivset ja koostööalast suhet» ka Hiina Rahvavabariigiga, ent see ei saa olla vaid ühepoolne tegevus ning oleneb paljuski Pekingi käitumisest.

Clintoni määramine riigisekretäriks pannakse ilmselt hääletusele neljapäeval ning meedia arvates ei tehta tema heakskiitmisele tõenäoliselt palju takistusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles