USA uueks välisministriks nimetatud Hillary Clinton ütles teisipäeval, et Barack Obama administratsioon otsib Venemaaga suheldes koostööd strateegilistes küsimustes, kuid kaitseb seejuures ameerikalikke väärtusi ja rahvusvahelisi norme.
Clinton lubas Venemaaga suheldes koostööd otsida
15. jaanuar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Clinton lubas senati väliskomitee küsimustele vastates muu hulgas hakata kiirelt tegelema läbirääkimistega, et leida asendus aasta lõpus aeguvale strateegilise relvastuse piiramise leppele (START), mida president George W. Bushi ajal teha ei suudetud, vahendas AFP.
Clinton meenutas, et Obama on valmis järsult piirama tuumarakettide arvu, kui Washington saab piisavalt tagatisi ja on kaitstud ka tulevikus. Bushi administratsioon on näidanud üles leiget huvi siduvate ja detailsete dokumentide vastu selles küsimuses.
Clinton rääkis laiemalt oma plaanidest välisministriks saamisel, lubades muuta USA välispoliitikat senisest targemaks ja pragmaatilisemaks, ning sai sooja vastuvõtu osaliseks.
Gaza konflikti kohta märkis ta, et USA ei tohi seal rahu saavutamise osas alla anda. Samas välistas ta kõneluste pidamise äärmusliku Hamasiga.
Clinton kinnitas ka kavatsust agressiivsemalt panustada Põhja-Korea väidetava tuumategevuse peatamisele ning lubas USA pühendumist võitlusele globaalse kliimamuutusega.
«Ma usun, et ameeriklaste juhtimisest on jäänud puudu, kuid seda tahetakse endiselt,» ütles Clinton. «Peame kasutama nn tarka jõudu, kõiki vahendeid, mis on meie käsutuses,» lisas ta.
Torkena Bushi administratsiooni suunas nentis Clinton, et Obama usub välispoliitikasse, mis seob põhimõtted ja pragmatismi, mitte jäiga ideoloogia. Sellegipoolest, hoiatas ta, on mõnikord viimase abinõuna vaja kasutada ka sõjalist jõudu.
Clinton kordas ka Obama lubadusi keskenduda sõjale Afganistanis ning tuua väed välja Iraagist. Ta rääkis, et Iraani suhtes kasutatakse uut lähenemist, ehkki ka siin ühtki võimalust ei välistata, ilmselt mitte ka sõjalist, kui vaja peatada Teherani tuumarelva hankimisel.
Clintoni määramine välisministriks pannakse hääletusele Eesti aja järgi täna pärastlõunal ning meedia arvates ei tehta tema heakskiitmisele tõenäoliselt palju takistusi.