Riialased toetavad kivirahega parlamenti rünnanuid

Remondimees maalib kivitabamuse saanud restorani Muzikalais aknale viimast tähte lausest «Nothing special» («Ei midagi erilist»). Just need Läti rahandusministri Atis Slakterise lausutud sõnad, mis ta ütles Bloomberg Televisioni ajakirjanikule mullu detsembris lõunanaabrite kriisi kohta, on muutunud lätlaste seas irooniliseks hüüdlauseks. Foto: Raigo Pajula

Uskumatu, ent enamik riialasi toetab teisipäeva õhtul Riia vanalinnas märatsenud mitmesajapealist noortejõuku. Isegi kogu selle rüüstamise tagajärgi tänavailt koristama pidanud kojamehed kiitsid parlamenti kividega rünnanud noorte algatust, kirjutavad Riias sündmuste keskmes viibinud Risto Berendson ja Raigo Pajula.

See, mis teisipäeva hilisõhtul Riia vanalinnas väikesel maa-alal mõnesaja meetri raadiuses toimus, oli Tallinna pronksööga võrreldes lapsemäng.

Rahumeelselt erakorralisi valimisi nõudnud miitingult sadakonna meetri kaugusele parlamendihoone juurde suundunud noored jõudsid munakivisillutisest välja kangutatud kividega sisse visata kümmekond parlamendihoone akent. Samuti õnnestus neil ümber keerata üks politseiauto ja lõhkuda kolme aknad, enne kui kiivrite ja kilpidega varustatud märulipolitsei nad appitõtanud sõjaväepolitsei abiga naabertänavasse surus.

Seal valasid vihale aetud noored oma raevu välja kümmekonnale eraettevõtte ja rahandusministeeriumi vitriiniaknale, loopides need kividega puruks. Ühena esimestest visati aknad sisse Eesti taustaga kinnisvarafirma Ober-Haus kontoril, järgmisena lendasid kivid samas asuva rahandusministeeriumi, Parexi panga ja eksklusiivsete piipude väikepoe akendesse. Imekombel jäeti mõnede väikeäride vaateaknad – näiteks kondiitriäri – üldse puutumata.

Kõige enam hoogu sattusid märatsejad aga samas asuva alkoholipoe Latvijas Balzams ees, kuhu julgemad pärast akende ja klaasukse sisseviskamist sisse ronisid ning endale julgustuseks vägijooke haarasid. Tõsi, enamik letitagusel müügiriiulil olnud alkoholist jäeti puutumata. Sest üleüldist riisumist nagu 2007. aasta aprillis Tallinnas Riias sedakorda lihtsalt ei olnud.

Kui politsei paar tundi pärast mässu puhkemist olukorra vanalinnas täielikult enda kontrolli alla sai, asusid esimeste seas tööle tekkinud prahti koristama pidanud kojamehed ja naised. Ent keegi neist ei öelnud öiste ületundide pärast märatsejate aadressil ainsatki halba sõna.

«Põhimõtteliselt olid need noored väljas õige asja eest,» ütles seimihoone ees valvanud politseiaheliku ees purunenud klaastaarat kokku kraaminud koristajatädi Mirdza (70). Tema sõnul on Läti elanike ühine eesmärk, et poliitikud hakkaksid panema tähele ka lihtsate inimeste muresid.

«Tahame ju ainult seda, et meil ei vähendataks pensione ja inimestel oleks tööd ikka edasi. Minugi poolest võib sellise asja pärast lõhkuda küll,» rääkis Mirdza.

Ühe eraettevõtte turske vene rahvusest turvatöötaja, kes koristajast mõnekümne meetri kaugusel tänaval seisis, ei öelnud samuti toimunu kohta ühtegi halba sõna. Vastupidi. Tema arvates oli parlament selle vihapuhangu ära teeninud.

«Teil Eestis on asjad palju normaalsemad kui meil siin,» ütles turvamees. «Ja üleüldse olete väga õiged mehed, et meist selle laulu (Trafficu «Läti disko» – toim) tegite, ma eile telekast nägin seda, väga õigesti öeldud, lätlased ongi rumalamad,» ei hoidnud oma nime ütlemast keeldunud mees sõnu kokku.

Ent kes siis ikka olid nood ründajad? Kas valdavalt lätlased või kohalikud venelased? «Ärge seda asja rahvuste peale ajage, siin olid kõik ikka ühe asja eest koos väljas,» ütles pensionieas venelannast kojanaine.

Teda asus toetama lõhkumistöö tagajärgi uudistama tulnud taksojuht. «Valitsus lasi ennast siin ikka korralikult täis,» kõlas mehe arvamus. «Ja see oli esimene kord, kui lätlased ja venelased midagi koos tegid. Muidu ajavad ikka kõik oma rida ja tolku ei midagi.»

Kui noortejõuguga koos parlamendihoone pihta kive loopinud 15-aastaselt läti tüdrukult telekaamerate ees küsiti, miks ta seda tegi, oli neiu vastus rabavalt ammendav. Tütarlapse sõnul toimis ta nõnda seetõttu, et hiljuti kaotasid töö nii tema kui ka tema sõbranna vanemad ning selles olukorras on süüdi majandustõusu vastutustundetult nautinud valitsus.

Kümme tundi pärast mäsu puhkemist oli suurem osa seimihoone juures toimunud rünnaku kahjustustest likvideeritud. Parlamendihoonel olid ees juba uued aknad ja seimiesiselt tänavalt sillutisest lahti kangutatud munakivid olid asendatud uutega. Väliselt tundus kõik justkui korras olevat. Kui mitte arvestada hooneesist küürinud töömehi ja krohvitud seinale seda tabanud kividest tekkinud täkkeid.

Hoone esinduslikku välimust taastada üritav töömees Valtersi (71) pistis oma sõnul ühe parlamendi poole lennutatud munakivi endale koguni trofeena tasku. Mehe sõnul tahab ta selle anda mälestuseks oma ülemusele.

Ent Valtersilgi polnud märatsenud noorte kohta ühtegi halba sõna öelda. Selle asemel noomis ta hoopis eestlastest naabreid. Selle eest, et Eesti kohus pronksöö pätid karistamatult vabaks lasi. «Sellised tuleks riigist otse välja saata,» leidis ta.

Mehe arvates pole teisipäeva õhtul siin toimunu ja 2007. aasta kevadel Tallinnas juhtunu võrreldavad isegi mitte kaudselt. Ja tõenäoliselt tuleb temaga nõustuda.

«See on kõik jama, need on ju vaid pisiasjad,» rääkis omaette mööda purustatud vitriinidega äritänavat kõndiv, Adidase spordijopet kandev vanem vene rahvusest mees.

Ilmselt ongi sel mehel õigus. Seda tõestas kas või rahutuste käigus vaateaknasse ühe munakivitabamuse saanud restoranis Muzikalais töötanud remondimehe suhtumine. Justkui muuseas haaras ta pintsli ning kirjutas lõhutud aknas irvitava inimpeasuuruse augu kõrvale kollase õlivärviga iroonilise kommentaari: nothing special.

Tõepoolest, ei midagi erilist. Riia tänavapildis on väliselt kõik justkui normaalne. Kas kuni järgmise korrani?