Läti ja Leedu valitsusvastased miitingud ei vaibunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Baltimaade meeleavaldused jätkusid nädalavahetusel rahumeelselt, on Leedu ja Läti korrakaitsjad reageerimiseks valmis ning otsivad vägivaldsete märulite korraldajaid.
Riias paljastas politsei grupeeringu, kes soovis väidetavalt linnas taas vägivallatsema hakata.
«Rühmitus arutas omavahel, kus nad võiksid kohtuda, et rahutusi organiseerida,» kommenteeris siseminister Mareks Šeglins eile Riias. Politseile saabus nimelt vihje trollis noorukite vestlust pealt kuulnud inimeselt ning selle alusel tegutsedes suutsid korrakaitsjad võimalikud märatsejad oma plaanidest loobuma sundida, vahendas uudisteagentuur LETA.
Šeglinsi sõnul ei vahistatud kedagi, kuid korrakaitsjad vaatasid üle märatsejate kohtumiskoha ehk nn peakorteri ja hoidsid edasised sammud ära. Detaile minister pressile ei paljastanud, kuna tema sõnul on eelmise nädala Riia märuleid puudutava kriminaalasja üksikasjad riigisaladus.
Läti võimude sõnul võis 13. jaanuari õhtul opositsiooni rahumeelse meeleavalduse järel märatsema hakanud noorte hulgas olla provokaatoreid ning rüüstamine oli varem organiseeritud, välistatud pole ka välisriikide mõju sündmustele.
Eelmise nädala teisipäeval pärast opositsiooni meeleavaldust vägivaldseks puhkenud protestides ründasid noored seimi, lõhkusid selle aknaid ja märatsesid ning rüüstasid Riia vanalinna. Politsei võttis tol ööl kinni üle saja inimese. Selleks, et tabada kõik märatsejad, avab politsei veebilehekülje, kuhu riputatakse üles tabamata korrarikkujate pildid.
Reedel Vilniuses vägivaldseks muutunud protestide suhtes avaldasid poliitikud samuti kahtlust, et need olid varem organiseeritud. «Ma loodan, et eksin, kuid mul on kahtlus, et see on organiseeritud väljastpoolt – alguse sai see Eestis pronkskujuga, siis olid Riia sündmused ja nüüd Vilnius,» kommenteeris Leedu president Valdas Adamkus pärast Vilniuse märuleid reedel.
Samal päeval kui Vilniuses märatseti, toimusid protestid ka teistes Leedu linnades – Šiauliais, Marijampoles, Kaunases ja mujal, kuid need lõppesid rahumeelselt.
The Economisti ajakirjanik ja poliitikauurija Edward Lucas kommenteeris uudisteagentuurile ELTA, et protestid võisid olla väljastpoolt organiseeritud, kuid valitsuse ebakompetentsus on näiteks Lätile sama suur oht kui Venemaa võimalikud soovid riiki destabiliseerida. USA poliitikaekspert Bruce Jackson ennustas radikaalide ja populismi jätkumist ja protestide laienemist. Rahutused võivad tema sõnul jõuda ka Ukrainasse, vahendas ELTA.
Nii Riia kui Vilniuse märulid algasid rahumeelsete meeleavalduste käigus. Leedus sunnib majanduskriis riiki kulusid kärpima ja makse tõstma, lätlased protestivad politoloogide sõnul eelkõige valitsuse korrumpeerumise ja ebaõnnestunud majanduspoliitika tõttu.
Eile toimus Leedus sadamalinnas Klaipedas järjekordne valitsusvastane meeleavaldus, kus osales üle tuhande inimese. Keskpäeval alanud ettevõtmine lõppes seekord rahulikult, kuigi miitingule saabus ka kividega varustatud noori.
Klaipeda politsei pidas siiski kinni 30 inimest, kes olid avalikus kohas purjus.
Riia politsei on kõrgendatud valmisolekus rahutusteööst saadik, üksikuid agressiivseid inimesi on arreteeritud. Laupäeval toimus seimi ees rahumeelne meeleavaldus.