Horvaatias pühapäeval korraldatud referendumi esialgsete tulemuste kohaselt toetas 2013. aastal Euroopa Liitu astumist 67 protsenti hääletajatest, kui kokku oli loetud 40 protsenti häältest, teatas õhtul valimiskomisjon.
Horvaatia rahvahääletusel toetatakse Euroopa Liitu astumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on Horvaatia ajaloos tähtis päev. Ootan innuga aega, mil kogu Euroopast saab mu kodu,» ütles president Ivo Josipović.
Osalusprotsent on seekord jäämas siiski vaid 35 kanti, kuid see ei mõjuta referendumi seaduslikkust.
Valimisjaoskonnad avati kell 7 hommikul (kell 8 Eesti aja järgi) ning suleti kell 19 (kell 20 Eesti aja järgi).
Horvaatia liidrite silmis on tegemist referendumiga riigi tuleviku üle. Nad on selgelt mõista andnud, et Euroopa Liitu tabanud finantskriisist hoolimata ei ole 20 aasta eest iseseisvunud riigi paremat valikut. Riigijuhtide sõnul on ELiga liitumine olnud Horvaatia strateegiline eesmärk sestpeale, kui iseseisvus 1991.-95. aasta raske sõjaga välja võideldi.
ELi liikmesus on üks väheseid asju, milles on ühel meelel kõik suuremad Horvaatia parteid.
Praegu on kuuest endisest Jugoslaavia vabariigist ELis vaid Sloveenia, kuid lootust ei ole jätnud ka Serbia, Montenegro, Makedoonia ja Bosnia.
Mõned horvaadid on aga avaldanud kartust, et ELi astumisega kaotab Horvaatia oma suveräänsuse.
«Horvaatia ei kaota oma suveräänsust ega loodusressursse, samuti ei valitse teda EL,» ütles president Josipović laupäevases pöördumises rahvale. «Euroopa ei lahenda meie kõiki probleeme, kuid see on suur võimalus.»
Hääletustulemus «on üks tähtsamaid otsuseid Horvaatia ajaloos», rõhutas president.
«Mina hääletan ELi poolt, sest ma usun, et see on Horvaatiale hea, see pakub horvaatia rahvale võimalusi end tõestada,» ütles peaminister Zoran Milanović referendumieelsel õhtul riigitelevisioonis.
ELi vastased mängivad inimeste kartusel välismaalaste laine ees, kes ostavad kokku Horvaatia firmad ja kinnisvara. Mõnede arvates on ELi astumise ajastus vale ning et EL ei ole enam see, mis kunagi varem, olles sattunud võlakriisi, mis ähvardab ühisraha tulevikku.
Paljud inimesed kurdavad ka seda, et nad ei oska arvata, mida ELi liikmeks saamine toob kaasa Horvaatia 4,3 miljonile elanikule.
Viimase kahe nädala jooksul pealinnas korraldatud ELi vastased meeleavaldused suutsid aga ligi meelitada vaid mõnisada vanemat inimest.
ELi pooldajate leer sai sel nädalal Horvaatia mõjuka katoliku kiriku toetuse.
Horvaatia valitsusametnikud hoiatasid referendumikampaania ajal, et «ei» korral jääb riik ilma üliolulisest ELi abirahast ning ohtu võib sattuda koguni eakatele ja sõjaveteranidele pensioni maksmine.
Horvaatia on saanud alates 2007. aastast ELilt umbes 150 miljonit eurot nn liitumiseelset abi. 2012. aastaks on talle lubatud veel 150 ja 2013. aastaks 95 miljonit.
«Kogu see rahastamine lõpeb, kui Horvaatia referendumil «ei» ütleb,» hoiatas välisminister Vesna Pusić.
Horvaatia majandus on languses ja töötusprotsent on 20 lähedal.
Juhul, kui horvaadid ELi astumise heaks kiidavad, tuleb neil oodata ära ka ühinemisleppe ratifitseerimine kõigis liikmesriikides. Euroopa Liit on juba lubanud, et Horvaatiast saab 2013. aasta 1. juulil ühenduse 28. liige. Endistest Jugoslaavia vabariikidest kuulub ELi vaid Sloveenia, kes sai liikmeks 2004. aastal.