Stalini pojapoeg kaitseb diktaatorist vanaisa kohtus

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene kommunistid 9. mail Moskvas Jossif Stalini portreega.
Vene kommunistid 9. mail Moskvas Jossif Stalini portreega. Foto: SCANPIX

Jossif Stalini pojapoja sõnul rikkus Vene parlamendi alamkoda seadust, kui võttis tunamullu vastu deklaratsiooni, mille kohaselt andis Stalin käsu tuhandete Poola sõjaväeohvitseride hukkamiseks.

Kommunistliku diktaatori pojapoega Jevgeni Džugašvilit esindava advokaadi Leonid Jura sõnul rikkus riigiduuma säärast deklaratsiooni heaks kiites Vene põhiseadust. «Süüdistus kuriteos, mis ei põhine kohtu otsusel, on selgelt kahjustav avaldus,» ütles Jura uudisteagentuuri RIA Novosti vahendusel.

Tveri kohus hakkab Jevgeni Džugašvili kaebust arutama 14. veeburail. Seejuures soovib Džugašvili, et deklaratsioonis muudetaks lauset, milles pandi 1940. aasta Katõni veresaun Stalini süüks.

«Palju aastaid salajastes arhiivides hoitud ja nüüd avalikustatud materjalid ei näita ainult selle hirmsa tragöödia ulatust, vaid seda, et Katõni kuritegu pandi toime Stalini ja Nõukogude liidrite otsesel käsul,» vahendas uudisteagentuur AFP 2010. aastal vastu võetud riigiduuma deklaratsiooni, mida Jevgeni Džugašvili nüüd muuta soovib.

Seejuures kinnitati deklaratsioonis ka seda, et Stalini repressioonide ohvriteks langesid NSVLi kodanikud, kellest paljud on samuti maetud Katõni. «Tuhanded Nõukogude kodanikud, kes hukati 1936-1938 Stalini režiimi ajal, on maetud Katõni kraavidesse,» seisis avalduses. «Massimõrvade läbiviimise tehnoloogiat täiustati nende inimeste hukkamisega ning seejärel kohaldati seda samas kohas Poola sõjaväelaste peal.»

Pärast seda kui NSV Liit oli vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile okupeerinud 1940. aastal Poola idaosad ja vahistanud muuhulgas sealsed haritlased, riigitöötajad ja sõjaväelased, võttis NLKP poliitbüroo vastu 22 000 vangi hukkamisotsuse.

Smolenskist 20 kilomeetri kaugusel asuvas Katõni metsas lasti maha tuhandeid Poola ohvitsere ja politseinikke. Lisaks hukati neid üle kogu maa asuvates NKVD keldrites ning Ukrainas ja Valgevenes.

NSV Liit tunnistas end kuritöös süüdi alles 13. aprillil 1990. aastal, kui kommunistliku impeeriumi viimane juht Mihhail Gorbatšov teatas, et Katõni veresauna pani Stalini käsul ning kommunistliku partei ja valitsuse tippjuhtide isiklikul heakskiidul toime NKVD. Sellele vaatamata ei kuulutanud toimunut inimsusevastaseks kuriteoks ja leiti, et selle eest vastutavad ainuisikuliselt NSV Liidu tolleaegsed juhid.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles