Sarkozy esitab vajaduse korral uue genotsiidieitamise eelnõu

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsuse president Nicolas Sarkozy.
Prantsuse president Nicolas Sarkozy. Foto: SCANPIX

Kui Prantsuse põhiseadusnõukogu blokeerib eelnõu, mis kriminaliseerib armeenlaste genotsiidi eitamise, esitab president Nicolas Sarkozy kohe uue eelnõu, ütlesid kaks ministrit täna.

«President ütles meile valitsuses, et ta esitab otsekohe uue eelnõu, kui põhiseadusnõukogu selle tagasi lükkab,» ütles üks ministritest.

Teise ministri sõnul kritiseeris Sarkozy neid valitsuse liikmeid, kes seadust ei toetanud, ja ütles, et nad «ei näe oma ninast kaugemale».

Presidendi sõnul võib eelnõu blokeerimine põhiseadusnõukogus anda võimaluse seada kahtluse alla seadus, mis keelab holokausti eitamise.

Eile palus osa Prantsuse poliitikuid riigi kõrgeimal kohtuorganil seaduse blokeerida, et uurida selle vastavust põhiseadusele.

Kaks eraldi rühma parlamendi alam- ja ülemkoja liikmeid teatasid, et esitasid nõukogule ametliku palve eelnõu üle vaadata.

Nõukogu peab andma vastuse kuu aja jooksul, aga kui valitsus seda pakiliseks peab, tuleb otsus langetada kaheksa päevaga.

Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan nimetas seadust rassistlikuks ja diskrimineerivaks ning ähvardas Prantsusmaad uute meetmetega. Ankara on juba peatanud poliitilise ja sõjalise koostöö ning ähvardab katkestada ka kultuuri- ja majandussidemed. 2010. aastal oli kahepoolse kaubanduse maht 11,7 miljardit eurot.

Eelmisel teisipäeval tõrjus Prantsusmaa Türgi ähvardusi ja teatas, et seadus jõustub kahe nädala pärast.

Prantsusmaa tunnustas Armeenia genotsiidi 2001. aastal, uus eelnõu karistab selle eitajaid aastase vangistuse ja 45 000 euro suuruse rahatrahviga.

Armeenia sõnul tapsid Osmanite impeeriumi väed 1915. ja 1916. aastal kuni 1,5 miljonit armeenlast. Türgi ütleb, et tegemist ei olnud genotsiidiga ning hoopis väiksem arv – 500 000 armeenlast - langes Esimese maailmasõja ajal nälja ja sõjategevuse ohvriks.

Kuigi valitsus eelnõud toetab, on seda kritiseerinud vähemalt kaks ministrit - välisminister Alain Juppé ja põllumajandusminister Bruno Le Maire.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles