USA ajaleht Washington Post kirjutas eilses arvamusloos, et kaitseminister Leon Panetta arvates on olemas «suur tõenäosus», et Iisrael võib rünnata Iraani tuumarajatisi sel kevadel.
Washington Post: Iisrael võib peagi Iraani rünnata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NATO tippkohtumisel Brüsselis põikles Panetta siiski otsesest vastusest kõrvale ja ütles, et tegemist on vaid ajakirjaniku enda mõtetega.
«Ma ei kavatse seda kommenteerida. David Ignatius võib ajalehes mida iganes kirjutada, kuid mida mina arvan ja mida ma mõtlen, on siiski ala, mis kuulub ainult mulle ja mitte kellelegi teisele,» ütles kaitseminister.
«Iisrael on märku andnud, et nad kaaluvad seda (rünnakut - toim) ja meie oleme sellega seoses väljendanud oma muret,» lisas ta.
Ajalehe kolumnist kirjutas, et Panetta hinnangul «on olemas suur tõenäosus, et Iisrael ründab Iraani aprillis, mais või juunis».
«Valge Maja pole veel täpselt otsustanud, kuidas Ühendriigid kavatsevad reageerida, kui juudid tõesti ründavad,» jätkus artikkel.
Iisraeli sõjaväeluure juht kindral Aviv Kochavi eile julgeolekukonverentsil, et Iraanil on piisavalt tuumamaterjali, et toota neli tuumapommi.
«Täna on rahvusvahelised luureagentuurid Iisraeliga nõus, et Iraanil on ligi 100 kilogrammi kuni 20 protsendini rikastatud uraani, millest piisab nelja pommi tootmiseks,» ütles ta iga-aastasel Herzliya konverentsil.
Ta lisas, et tema agentuuri andmeil teeb Iraan aktiivset tööd tuumarelva loomise nimel ning vastava käsu andmisest kuni reaalse relva valmimiseni võib kuluda vaid aasta.
Iraani president Mahmoud Ahmadinejad esitas samal ajal parlamendile eelarvekava, mille kohaselt kavatseb riik järgmise aastaga oma kaitsekulutusi enam kui kahekordistada.
«Kaitsevaldkonnas on 127-protsendine kasv,» ütles Ahmadinejad pöördumises.
Ta ei avaldanud kulutuste summat ega seda, kuidas seda kasutatakse.
Iraani kaitsekulutused on märtsis lõppeval fiskaalaastal 12 miljardit dollarit (üheksa miljardit eurot), lisaks eraldas parlament veel kolm miljardit dollarit.