Soome presidendivalimised võitis Niinistö

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Soome presidendivalimised võitis oodatult konservatiivse Koonderakonna kandidaat Sauli Niinistö, kelle poolt hääletas pühapäeval valimiste teises voorus üle 1,8 miljoni inimese. Roheliste kandidaat Pekka Haavisto sai 1,1 miljonit poolthäält.

Seega toetas Niinistöt 62,6 ja Haavistot 37,4 protsenti valimas käinuist.

Niinistöle antud häälte hulk on suurem kui tema eelkäijatel Martti Ahtisaaril 1994. aastal ja Tarja Halonenil 2000. ja 2006. aastal.

Valimiste võitja sõnul on uuel presidendil vaja mõista, et Soomes on palju erinevaid seisukohti. «President peab olema kogu rahva president,» ütles Niinistö Finlandiatalos peetud tänukõnes.

Ühtekokku käis teises voorus valimas 69,0 protsenti hääleõiguslikest Soome kodanikest, esimeses voorus küündis hääletusprotsent 72,8ni ja kuue aasta eest oli teise vooru osalusprotsent 77,2.

Haavisto tunnistas oma valimiskaotust, kuid pidas kampaaniat õnnestunuks. Järgmistel valimistel osalemise suhtes ei soovinud ta prognoose teha.

Endine eduskunna esimees Niinistö võitis juba 22. jaanuaril toimunud esimese vooru, saades 37 protsenti häältest. Kunagine keskkonnaminister ja ÜRO ametnik Haavisto saavutas siis pea 19 protsendiga kaheksa kandidaadi seas paremuselt teise tulemuse.

Mõlemad teise vooru jõudnud presidendikandidaadid on tugevalt Euroopa-meelsed ning suhteliselt ühesuguste vaadetega välispoliitikale, ühele vähestest valdkondadest, kus Soome presidendil on veel otsustusõigus. Televäitlustes ilmnesid suuremad lahkarvamused vaid majandusküsimustes, kirjutas rahvusringhääling YLE valimiste eel.

Niinistö kandideeris presidendiks ka 2006. aastal, kuid kaotas siis napilt ametist lahkuvale riigipeale Tarja Halosele, kes juba õnnitles telefonitsi Niinistöt võidu puhul ja kutsus ta koos abikaasa Jenni Haukioga külla.

Halonen lahkub pärast kahte järjestikust kuueaastast ametiaega, seadused pikemat võimuperioodi ei võimalda. Tema lahkumisega lõpeb sotsiaaldemokraatidest presidentide 30-aastane ajajärk Soome ajaloos.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles