Aasta pärast Egiptuse endise presidendi Hosni Mubaraki otsust ametist lahkuda pole riik rahunenud. Nüüd avaldavad egiptlased meelt sõjaliste liidrite vastu.
Egiptlaste jaoks asendus üks diktatuur teisega
11. veebruar 2012, 12:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks streigile on tänaseks välja kuulutatud ka nn kodanikuallumatuse päev, mille eesmärgiks on avaldada survet pärast Mubaraki 30-aastast võimuaega mullu riigi valitsemise üle võtnud sõjaväenõukogu vastu, et kiirendada võimu üleandmist tsiviilvalitsusele, vahendas BBC.
Mubaraki tagasiastumise järel võimule tulnud Egiptuse relvajõudude ülemnõukogu (SCAF) hoiatas aga eilses avalduses riiki ähvardava kaose ja hävingu eest, mis kaasneb võimuvastaste õõnestustegevusega.
«Me seisame silmitsi rahva vastu suunatud vandenõudega, mille eesmärgiks on õõnestada Egiptuse riigi institutsioone ja kukutada riik, et valitseks kaos,» hoiatas SCAF eilses avalduses, milles tuletati meelde, et sõjavägi mängis võtmerolli enam kui 850 hukkunut nõudnud revolutsioonis.
SCAF on lubanud anda võimu üle pärast juunis toimuvaid presidendivalimisi, meeleavaldajad nõuavad aga sõjaväevõimu kohest lõpetamist. Riigi etteotsa kerkinud kindralid eesotsas Mubaraki tagasiastumise järel võimule tulnud feldmarssal Hussein Tantawiga on aga lubanud nõudmistele mitte järele anda.
Hiljutised parlamendivalimised võitnud Egiptuse Moslemivennaskond nõuab aga valitsevatelt kindralitelt nende ametisse nimetatud valituste tagandamist, leides, et kindralid peaksid valitsusjuhiks nimetama Moslemivennaskonna esindaja.
Mubarak on aga antud kohtu alla rahumeelsete demonstrantide tapmiseks käsu andmise eest. Süüdimõistmisel ähvardab ekspresidenti surmanuhtlus, kuid Mubarak ise eitab süüd.