Venemaal alustatud põhjalik armeereform ei võta arvesse kõiki võimalikke julgeolekuohtusid ega põhine mingil sisulisel arvestusel, leiab sealne ekspert.
Vene ekspert: armeereform ei arvesta ohtudega
25. jaanuar 2009, 15:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nii ulatuslike reformide eluviimise loogika on kõigil aegadel ja kõigis riikides olnud ühesugune,» ütles poliitilise ja sõjalise analüüsi instituudi juht Aleksandr Šaravin pühapäeval Interfaxile.
«Poliitikud on määratlenud, millised on riiki ähvardavad potentsiaalsed ohud, seejärel on sõnastatud riikliku julgeoleku kontseptsioon ja sõjaline doktriin. Sellest lähtudes määrati relvajõudude olemus ja sisu,» selgitas ta.
«Meie puhul selline algoritm puudub,» leiab ekspert. «Ma eeldan, et pole aega oodata kontseptsiooni ja doktriini, ent vähemalt ohud oleks algul tulnud määratleda,» lisas ta.
Šaravini sõnul on vajalik «kasvõi minimaalne nimistu ohtudest», millega Venemaa võib lähitulevikus kokku puutuda.
Ta selgitas, et muu hulgas kavandatud märkimisväärne kärbe väeosade seas, mis on mõeldud ulatusliku Venemaa-vastase agressiooni tõrjumiseks, näitab seda, et armeereformi autorid sellise agressiooni ohtu ei näe.
«Ent kas tõesti loobume mobiliseeritavast armeest, pidades silmas meie Kaug-Ida naabrit Hiinat (...) Arvan, et see on põhimõtteline viga,» osutas ekspert.
Venemaal algatatud reformide puuduseks peab Šaravin ka nende elluviimise viisi.
«Teatati, et lähiajal kärbitakse radikaalselt kaitseministeeriumi keskaparaati, sõjaväeringkonnad kujundatakse ümber operatiiv-strateegilisteks väejuhatusteks, diviisid ja polgud asendatakse brigaadidega,» märkis ta.
«See tähendab, et üheaegselt muudetakse kolme juhtimistasandit - strateegilist, operatiiv-strateegilist ja operatiiv-taktikalist. Kes protsessi juhib? Kes kontrollib? Mis on tulemuseks?» küsis ekspert.
Šaravini hinnangul eiravad reformi korraldajad ekspertide ja avalikkuse arvamust. «Ulatusliku aruteluta ühiskonnas, seadusandlikes ja täitevvõimuorganites ei tohi midagi teha,» leiab ta samas.
Vene Föderatsiooni kaitseminister Anatoli Serdjukov teatas eelmise aasta sügisel põhjaliku armeereformi käivitamisest, mille sisuks on üleminek diviisi- ja polgustruktuurilt brigaadistruktuurile. Ohvitseride hulka on kavas kärpida enam kui poole võrra ning täielikult kaotatakse lipnike institutsioon.
Vene armee isikkoosseis väheneb reformi käigus 130 000 inimese võrra miljonini, kaitseministeeriumi keskaparaat kaks ja pool korda ehk 8500 inimeseni, ohvitseride hulk 355 000-lt kuni 150 000-ni.