Läti eriteenistus: keelerefendumi algatajad on üksnes variisikud

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti keelereferendumil osalenud valija hääletussedeliga.
Läti keelereferendumil osalenud valija hääletussedeliga. Foto: SCANPIX

Läti julgeolekupolitsei ülem Jānis Reiniks ütles eileõhtuses teleusutluses, et vene keelele teise riigikeele staatust nõudnud referendumi algatajad on üksnes variisikud ning et kampaaniale kulutatud summad küünivad üle saja tuhande lati (üle 143 000 euro).

Reiniks ütles Läti Televisiooni saates «De facto», et referendumi algatanud ühenduse Rodnoi Jazõk (emakeel) liidrid Vladimirs Lindermans ja Jevgenijs Ossipovs on vaid täideviijad, reaalseteks juhtideks on avalikkusele vähem tuntud isikud, näiteks Aleksandrs Gaponenko.

Gaponenko moodustas ühendust toetava komitee, millesse kuuluvatel inimestel on tihedad sidemed poliitilise opositsiooniga – erakondadega Üksmeele Keskus ning Inimõiguste Eest Ühtses Lätis, osutas «De facto».

Saates viidati samuti, et Gaponenko on vene organisatsioonide ühendatud kongressi kaasesimees, seetõttu pälvis Rodnoi Jazõk toetuse linnades, kus on suur hulk vene keelt kõnelevaid inimesi.

Julgeolekupolitsei leiab, et ühenduse annetuste sekka tuleks arvata ka infotoetus, mida osutas venekeelne meedia. Näitena nimetas Reiniks telekanalit Pervõi Baltiiski kanal, mis pühendas palju aega agiteerimisele allkirjade kogumise ajal.

«Kui arvutada kokku, millised vahendid kulutati, siis, nagu ütles ekspert, ületavad summad saja tuhande lati piiri,» sõnas Reiniks.

Julgeolekupolitsei on öelnud, et ei saa seda infot kontrollida, kuna seadus ei määratle referendumite eel toimuva agitatsiooni korda.

«De facto» meenutas, et Lindermans ja Ossipovs kavatsevad koguda allkirju uue rahvahääletuse toetuseks, millega nõutakse mittekodanikele õigust hääletada kohalikel valimistel, samuti kavatsevad mehed asutada erakonna, et osaleda kohalikel valimistel.

«Nad tahavad tulla võimule. Teine aspekt – kogu seda protsessi tuleb tahuda kui Venemaa välispoliitika koostisosa, mis puudutab kaasmaalasi. See tähendab, et Venemaa kaasmaalasi puudutav poliitika on muutunud Venemaa välispoliitiliste huvide elluviimise instrumendiks,» kinnitas Reiniks.

Konkreetset abi diasporaadele osutatakse diplomaatiliste esinduste kaudu, seetõttu peab julgeolekupolitsei võimalikuks, et raha referendumi toetuseks võis laekuda ka läbi Venemaa Riia saatkonna.

«Meil on kahtlusi, ent põhjalikumalt saame rääkida pärast 31. märtsi. Siis tekib meil kindlasti küsimusi,» toonitas Reiniks, viidates tähtajale, milleks ühendusel Rodnõi Jazõk tuleb esitada maksuametile oma aastaaruanne.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles