Läti president Andris Bērziņš tõdes eile kohaliku telekanali uudistesaates kõneledes, et Eestis ja Leedus on palju kaasaegsem suhtumine referendumikorraldamise reeglitesse, Lätis pole see piisavalt läbimõeldud ja korrastatud.
Läti president tõi eeskujuks Eesti ja Leedu referendumikorraldust
21. veebruar 2012, 08:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me peame kõik need reeglid uuesti üle vaatama. Meie naabritel - eestlastel ja leedulastel on kõik see palju paremini korraldatud, eriti rahvahääletuste suhtes. Me oleme paljudest neist asjadest ainult kõnelenud, kuid midagi konkreetset pole teinud. Seda peavad tegema kõik,» ütles president.
Küsimuse peale, kas eriteenistused olid rahvahääletuse eel oma ülesannete kõrgusel, vastas president, et sellega võis igati rahule jääda.
«Ma ütleksin, et me kõik olime oma ülesannete kõrgusel,» sõnas Bērziņš.
Peaminister Valdis Dombrovskis arvas eilse valitsuse istungi järel samuti, et Lätis pole hetkel filtrit, mis sordiks referendumile esitatavaid küsimusi ja nende vastavust põhiseadusele.
«Konstitutsioonikohus on võtnud äsjase vene keelele (Lätis) teise riigikeele staatuse andmise referendumi küsimuse menetlusse, ent nagu me teame, on referendum juba toimunud ning kohtu otsus seda tõsiasja ei muuda,» ütles peaminister ajakirjanikele.
Peaministri hinnangul vajaks Läti eelregulatsiooni, mis aitaks otsustada, kas küsimust saab panna rahvahääletusele või ei. Üks võimalik meede oleks tõsta referendumi algatamiseks vajalike allkirjade arvu.
Tsentristliku Zatlersi Reformierakonna (ZRP) juht Valdis Zatlers oli peaministriga nõus, märkides, et eelregulatsioon aitaks tagada, et demokraatiat kasutatakse mõistlikult.
«Valijad said referendumil teatud kogemuse ning pole tõenäoline, et nad annaksid järgmisel korral uue rahvahääletuse algatamiseks oma allkirja hoolikalt järele mõtlemata. Nad mõistavad, et demokraatia ei tule kätte tasuta ning referendumile kulutatud miljonid on kasvatanud meie teadlikkust,» ütles Zatlers.
Esialgsetel andmetel toetas vene keelt teise riigikeelena 24,88 protsenti referendumil osalenuist, ettepaneku vastu oli 74,8 protsenti.
Leedu saadik Euroopa Parlamendis Vytautas Landsbergis avaldas üleeile arvamust, et vene keelele teise riigikeele staatust nõudnud referendumi läbikukkumine jahutab maha ka Leedu rahvusvähemuste ässitajad.
«Ma ei arva, et referendumi tulemustel on negatiivne mõju Leedule. Ma usun, et vastupidi, hääletustulemused näitavad, et kurjad eesmärgid ei võida. Ma arvan, et nende ässitustöö muutub edutumaks,» ütles Landsbergis BNSile.