Venemaa peaminister Vladimir Putin ründas täna oma järjekordses valimisartiklis lääne «küünilist» positsiooni Süüria küsimuses ning hoiatas Iraani-vastaste löökide eest.
Putin süüdistab läänt «künismis» Süüria, Iraani suhtes
27. veebruar 2012, 12:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Putini sõnumite agressiivne toon on kooskõlas diplomaatiliste lahingutega, mida ta pidas oma presidendiaastatel 2000–2008 ning need vaid suurendavad muret Venemaa poliitika üle pärast tema tõenäolist naasmist Kremlisse veel kuueks ametiaastaks pühapäevaste valimiste tulemusena.
Putin kaitses kindlalt Moskva otsust panna koos Hiinaga veto kahele ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniprojektile, milles Süüria režiim mõisteti hukka opositsiooni mahasurumise eest.
Ta süüdistas läänt «kannatuse puudumises töötada välja rihitud ja tasakaalustatud» resolutsioon, mis nõuaks ka ülestõusnutelt tule lõpetamist ning tagasitõmbumist konfliktikolletest nagu Homs.
«Jäi vaid nõuda relvastatud opositsioonilt sama, mida ka valitsuselt, muu hulgas lahinguallüksuste ja -rühmade väljaviimist linnadest,» kirjutas Putin artiklis, mis avaldati esmaspäeval ajalehes Moskovskije Novosti.
«Keeldumine seda teha on küüniline,» kinnitas Putin oma seitsmendas ja viimases valimiseelses artiklis.
Putin juhtis Venemaa vastasseisu NATO õhukampaaniale Moskva nõukogudeaegse liitlase Liibüa suhtes ning väitis täna, et lääne toetus araabia kevade nime pälvinud ülestõusudele võis olla ajendatud kommertshuvidest.
«Ja veel üks aspekt. Tuleb välja nii, et riikides, mis vahetult araabia kevade üle elasid, nagu varem Iraagiski, kaotavad Venemaa firmad aastakümnetega saavutatud positsioone kohalikel turgudel, jäävad ilma üsna suurtest ärilepingutest,» osutas peaminister.
«Võib tekkida mõte, et neid traagilisi sündmusi endid õhutati teatud mõttes mitte mure pärast inimeste õiguste üle, vaid kellegi huvi tõttu turgude ümberjagamise vastu,» väitis ta.
Samuti hoiatas Putin karmilt veel ühe Venemaaga lähedasi sõjalisi ja kommertshuve omava riigi – Iraani – ründamise eest viimase vastuolulise tuumaprogrammi pärast.
«Kahtlemata teeb Venemaale muret kasvav sõjalise löögi oht selle riigi pihta,» ütles ta.
«Kui see juhtub, siis on tagajärjed tõeliselt katastroofilised. Nende reaalset mastaapi on võimatu ette kujutada,» lisas ta.
Vene kommentaatorid on Putini eelmisi artikleid tõlgendanud pigem tema tegevussuundadena Kremlisse naasmisel kui kampaaniaretoorikana.
Endine KGB luuraja pakkus artiklis ka detailse ülevaate oma arvamustest iga regiooni osas, alustades Aasiast ja Euroopast ning lõpetades Ühendriikidega.
Ta on pärast taas presidendiks pürgimise teadet juba norinud mitmel korral tüli USA välisministeeriumiga ning seadis esmaspäeval taas küsimärgi alla Washingtoni kavandatava raketikilbi.
«Ameeriklased on jäägitult vallatud ideest kindlustada endale absoluutne kaitse, mis minu hinnangul on utoopiline ja elluviidamatu nii tehnoloogilises kui ka geopoliitilises mõttes. Ent selles peitubki õigupoolest probleemi tuum,» kirjutas Putin.
Venemaa pelgab, et Euroopasse rajatav raketikilp võib ühel päeval muuta tema tuumaarsenali ebaefektiivseks ning on käivitanud uue kümneaastase relvastuskava, mille maksumuseks on ligi 800 miljardit dollarit.
Putin pühendas silmapaistva eraldi osa Hiinale ning selle ilmumisele globaalsele areenile.
Moskval ja Pekingil oli nõukogude ajal perioodilisi pingeid, ent viimasel ajal on nad koordineerinud oma seisukohti ÜROs maailma kõige esiletõusvamates vaidlustes.
Mõlemad langesid Lääne ja araabia maade ägeda hukkamõistu alla nende veto pärast Süüriat puudutavatele resolutsioonidele ning Putin toonitas artiklis Hiina kasvavat tähtsust Venemaa jaoks.
«Hiina hääl kõlab maailmas tõepoolest üha enesekindlamalt, ning me tervitame seda, kuna Peking jagab meie nägemust kujunevast võrdväärsest maailmakorrast,» ütles Putin.
«Jätkame üksteise toetamist rahvusvahelisel areenil,» ütles ta.