Augustisõda tõi välja terve hulga Vene sõjaväe puudujääke, aga ka ilmselgeid tugevusi, tõdeb Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) raport.
Gruusia sõda näitas kätte Vene armee nõrkused
29. jaanuar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moskva arvestas valesti Gruusia õhutõrjevõimet ega suutnud neid kohe rivist välja lüüa, öösiti suutsid Gruusia üksused tegutseda paremini kui Vene omad, märgib sel nädalal ilmunud, Londonis tegutseva IISSi raporti «Military Balance 2009» kokkuvõte.
Lisab aga ka seda, et Vene üksused olid operatsiooniks hästi valmistunud, piisava logistilise toe ja tulejõuga. IISSi hinnangul näitab Moskva head ettevalmistust Gruusia ründamiseks ka nende toona ilmnenud võimekus liigutada konfliktipiirkonda väga lühikese aja jooksul üksusi eri sõjaväeringkondadest.
Samas märkis IISSi Venemaale ja Euraasiale spetsialiseerunud vanemteadur Oksana Antonenko eile Briti ajalehele The Times, et Moskva sõjalised manöövrid jäid siiski pigem sümboolseks ning näitasid kätte armee puudujäägid.
IISSi väitel saab sellise hinnangu anda mitte ainult Gruusia sõjale, vaid ka mereväemanöövritele Vahemeres ja Ladina-Ameerikas, kuhu saadeti välja vaid käputäis aluseid ajal, kui ülejäänud laevastik seisis rahapuudusel sadamas.
«Vene sõjaväel on veel pikk tee minna, toibumaks 20 aastat kestnud väärjuhtimisest ja hooletusse jätmisest,» tsiteeris Times raportit. «Vene laevastiku käsutuses on vaid 12 tuumaallveelaeva, 20 suuremat sõjalaeva ning üks lennukikandja, mida saadab pidevalt kaks puksiiri juhuks, kui see peaks katki minema.»
Antonenko sõnul pole Venemaal lihtsalt piisavalt raha selleks, et saavutada oma sõjalisi eesmärke. IISSi hinnangul kukkusid Venemaa kaitsekulutused 1998. aasta 5,25 protsendilt sisemajanduse kogutoodangust tunamullu 3,9 protsendile.
Raporti ilmumise puhul välja antud pressiavalduses meenutas IISSi peadirektor John Chipman ka seda, et Euroopa jaoks tähendab tänavune aasta NATO 60. sünnipäeva.
«Arvestades NATO väljakutseid Afganistanis ja selle laienemispoliitika tagajärgi Vene-Gruusia sõjas, oleks tark, kui NATO kasutaks võimalust teha rohkem tööd mõlemal rindel,» soovitas ta.
Igal aastal ilmuv «Military Balance’i» raport kirjeldab enamiku maailma maade, tänavu 170 riigi sõjaväelisi ressursse, kaitsekulutusi ja armee moderniseerimise plaane.