Referendumi toetuskampaania, millega vene keelele nõuti teise riigikeele staatust läks hinnanguliselt maksma 1,5 miljonit latti (2,1 miljonit eurot) ütles kolmapäeval Läti ekspresidendist seadusandja Valdis Zatlers.
Zatlers: vene keele referendumi kampaania maksis 2,1 miljonit eurot
29. veebruar 2012, 22:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seimi riikliku julgeoleku komisjoni esimees Zatlers nimetas antud numbri pärast julgeolekupolitsei juhi Jānis Reiniksi vastavasisulise raporti ärakuulamist.
Zatlers ei täpsustanud samas, kas selle numbri nimetas Reiniks, kes alles esmaspäeval keeldus nimetamast meediale mis tahes arve, viidates, et julgeolekupolitsei ootab ühenduse Rodnõi Jazõk (Emakeel) aastaaruannet, mille esitamise tähtaeg maksuametile on 31. märts.
«Selgelt on esmaseks järelduseks, et summa, mille ühendused oma referendumikuludena nimetasid, ei ole kooskõlas meie hinnangutega kampaania tegelikule maksumusele. See toob kaasa teise järelduse, et kampaania korraldajad kasutasid ka raha, mille päritolu on praegusel ajal meile teadmata,» lisas Zatlers.
Küsimusele, kui suur oli erinevus kampaania tegelike kulude ja ametlikult deklareeritud summa vahel, vastas seadusandja: «150 000 allkirja kogumine nõuab vähemalt 300 000 latti notari teenuste eest».
«Kui me võtame arvesse meedias, televisioonis reklaamimise minutihinna maksumuse – on ilmselge, et keegi maksis selle eest. Isegi kui meedia väidab, et see oli nende endi panus, tekib mõte, kuidas nad said sellise panuse anda,» lisas ta, viidates, et reklaami maksumus oli vähemalt 200 000 latti.
Zatlers keeldus kommenteerimast rahastuse võimalikku päritolu, öeldes, et eraviisilisi annetusi tuleb veel kontrollida.
Reiniks ütles mõni aeg tagasi, et referendumikampaaniat vene keelele teise riigikeele staatuse andmise üle rahastas Venemaa oma Riia saatkonna kaudu.