Huligaanistki võib saada riigipea

Tulevane president: Vladimir Putin (vasakul) sõbra suvemajas 1980. aastate lõpul või 1990. aastate algul. Foto: SCANPIX

Mees, kes ilmselt võidab homme idapoolse naabri presidendivalimised, hankis poisipõlves tuntust rusikakangelasena.

Kui Vladimir Putin õppis 1970. aastate algul Leningradi riiklikus ülikoolis rahvusvahelist õigust, paistis ta kaastudengite hulgas silma ühe luks­asjaga, mis nüüdisaja üliõpilaste seas on saanud üksjagu tavaliseks. Ei, ärge kiirustage järeldama, nagu võinuks tal kotis olla kaasaskantav telefon või toanurgas algeline arvuti.

Ta paistis suurlinna elulaval teiste omasuguste keskel välja palju uhkema rekvisiidiga: tal oli sõiduauto. Mis siis, et kaheukseline ja nõrgavõitu mootoriga, aga ikkagi isiklik.

Kas Putin (59) ilmutas juba tollal, vaevalt 20-aastase noormehena kombineerimisoskust, mis nüüdseks, ilmselt viimaseid päevi peaministrina, on kasvatanud tema isikliku varanduse – kui uskuda igati soliidsetes lääne väljaannetes vilksatanud arve – Šveitsi ja Liechtensteini pankades koguni 40 miljardi dollarini? (Jah, te lugesite õigesti: mitte 40 miljoni, vaid 40 miljardini, dollarites.)

Ei olnud tal nooruses mingit kombineerimisvõimet. Putini auto oli loteriiga võidetud. Ja selle võidu tõmbasid tema vanemad, kes kinkisid masina oma kolmandale pojale. Ainsale elus pojale. Sest kõigest 17-aastastena abiellunud Putinite esimene laps heitis 1930. aastate keskel hinge mõni kuu pärast sündi ning teisele sai saatuslikuks Leningradi blokaadi ajal levinud difteeria.

Arvestades tõsiasja, et Vladimir Putin sündis siis, kui tema ema Maria oli juba 41-aastane, naise tervist kurnanud blokaadist oli möödas üle kaheksa aasta ja ta oli teinud kontimurdvaid töid, on Putini elulugu üksipulgi uurinud juudi soost vene-ameerika ajakirjanik Masha Gessen esitanud hüpoteesi, et ta võib olla adopteeritud. Oma hüpoteesi on ta toestanud tõdemusega, et mitte kellelgi pole õnnestunud leida ainsatki inimallikat, kes teaks midagi rääkida Putini varasest lapsepõlvest.

Nina puruks
Küll on aga teada, et Venemaa tulevane president oli poisipõlves pätt ja huligaan. Seda pole viimase kümnendi avalike esinemiste järgi otsustades matšoimidžit ihalev Putin ka ise varjanud. Meenutage tema alfaisase kuvandi kinnituseks tehtud meedialavastusi: näiteks seitse aastat tagasi demonstreeris Siberis puhkav Putin fotograafidele kalastades oma paljast ülakeha – mis osutus kahe teraga mõõgaks, sest mõned homoringkonnad ristisid ta hoopis gei­ikooniks – ning käis ülemöödunud aastal lennuki pardalt metsatulekahjusid kustutamas.

Ükski neist elulookirjutajaist, kes Putini lapsepõlve süüvinud, pole jätnud märkimata, et hoolimata lühikesest kasvust ja kleenukesest kehaehitusest oli ta innukas kakleja, kes ei kartnud rusikatega vastu astuda endast üksjagu suuremailegi.

See oli ka põhjus, miks teda kümneaastasena pioneeriks ei võetud. Kaelaräti sai poiss kaela alles 13-aastasena, kui ta loobus pätilikust käitumisest, hakkas kolmede asemel õppima neljadele-viitele ning läks algul poksi- ja siis sambotrenni.

(Poksitrennist tuli ta ära, sest treeningpartner lõi tal nina puruks.) Ajakirjanik Gessen on järeldanud, et ilmselt sai Putinist algklassides kakukull seetõttu, et suuremad poisid teda türanniseerisid, ning tõenäoliselt tahtis ta saada samasuguseks ennast maksma panevaks löömameheks.

Mahajäetud pruut
Putinid elasid Leningradis viiekorruselise maja viiendal korrusel ühiskorteri 20-ruutmeetrises toas. Kolme pere peale oli üks valamu ja üks pliit. Putini isa, samuti Vladimir, oli Teise maailmasõja ajal teeninud vägedes, mis tegutsesid tihedas käsikäes NKVDga.

Seda asjaolu on praeguse peaministri Putini eluloo uurijad sidunud tõsiasjaga, miks ta otsustas 16-aastase noormehena saada KGB agendiks. Ta oli käinud Leningradi KGB peakorteris ennast koguni ise pakkumas, kuulis aga, et enne tuleb teenida kas sõjaväes või õppida ülikoolis juurat. Putin valis kõrgkooliõpingud.

Peagi pärast diplomi saamist liituski Putin KGBga. Paraku – või õnneks, kui mõelda, millega KGB tegeles – pole tal järgnevaist aastaist näidata ette midagi silmapaistvat. Ainus värvikam lugu (ja sellestki, nagu paljudest Putini ebaõnnestumistest, leidub teavet napilt) räägib esimesest pruudist, kelle kosimisest ta viimasel hetkel alt hüppas.

Pärast kolm aastat kestnud kuramaaži abiellus ta 30-aastasena endast viis aastat noorema Ljudmila Škrebnjovaga, endise Aerofloti stjuardessiga, kes hiljem lõpetas Leningradi ülikooli hispaania filoloogina. Ljudmila Putina on hoidnud avalikkuses madalat profiili, sest üksikutes usutlustes on ta öelnud oma mehe kohta asju, mis pole toda kõige paremas valguses näidanud.

Näiteks on ta maininud, et Putin käis nooruses maitsetult riides, oli hall ja tavaline inimene ega osanud või tahtnud oma tunnetest rääkida.

1980. aastate keskel paistis, et viimaks ometi naeratab Putinile õnn. Perre sündis kaks tütart, kuid mis peamine: Putinil avanes võimalus pääseda luuretöötajana Saksamaale. Ta läbis saksa keele omandamiseks intensiivkursused. Kuid õnn jäi poolikuks: esiteks, kodumaa ei saatnud teda Lääne-, vaid Ida-Saksamaale, ja teiseks, ei saatnud pealinna Berliini, vaid Dresdenisse, ning kolmandaks, ei saatnud salaagendina, vaid hariliku julgeolekutöötajana, kes elas sealse salapolitsei Stasi linnakus.

Dresdeni-elu ei pakkunud midagi põnevat. Need vähesed katsed, mis Putin tegi informaatorite värbamiseks, ei kandnud vilja. Putin võttis kaalus juurde tervelt kümme kilo. Ajakirjanik Gessen kirjutab äsja Putinist ilmunud raamatus «Mees ilma näota», et noilt, kellega Putin Saksamaal koostööd tegi, püüdis ta alalõpmata asju nuiata.

Blaupunkti autoraadio oli ta saanud kelleltki vasakradikaalilt, kes omakorda oli varastanud raadio ühest autost. Kui Putin 1990. aastal pärast Berliini müüri langemist kodumaale naasis, oli tal kaasas Dresdeni naabrite kingitud vana pesumasin ja nii palju sääste USA dollarites, et soetada Volga.

Nüüd, 22 aastat hiljem, ei pea Putin isegi kombineerima, et uuesti presidendiks saada. Ja ammugi ei pea ta muretsema, kust asju hankida. Peaministrina kihutas ta oma villast Novo-Ogarevos mööda teistele liiklejatele suletud Kutuzovi prospekti Moskva kesklinna Valgesse majja mustas Audis jamesbondiliku numbrimärgiga 007. Volgasid on tal ametlikel andmetel lausa kaks.

Ühtedel andmetel ei sõida neist kumbki. Teistel andmetel on teise kapoti all vähemasti BMW mootor. Nagu Putini puhul tavaks – erinevalt demokraatlikest riikidest –, ei ole lihtne kindlaks teha, millised on asjalood tegelikult. Ka seoses tema 40 miljardi dollariga.

Putini  pere

•    Abikaasa Ljudmila (54),
hispaania filoloog
•    Tütred Maria (26) ja Jekaterina (25) on õppinud Moskvas rahvusvahelist äri
•    Peres on must labradori retriiver Koni ja bulgaaria karjakoer Baffi
•    Putinitel on Peterburis
77,4-ruutmeetrine korter
•    Krasnodari krais Musta meres ääres kerkib Praskovejevka küla lähedal väidetavalt just Putinile mõeldud palee, mille ostis mullu 350 miljoni dollari eest Putini lähikonda kuuluv ärimees Aleksandr Ponomarenko, kes kontrollib Novorossiiski sadamat