ELi lõhestab küsimus, kas pärast Vene-Ukraina gaasitüli tuleks hoogu anda Ukrainat vältivatele Vene gaasijuhtmetele või otsida Vene-vabu energiakanaleid.
Merkel küsib ELis Nord Streamile toetust
Tülijoon jookseb nii mõneski teises küsimuses tuttavast kohast – ühe poole häälekamateks eestkõnelejateks jäävad Venemaa usaldusväärsuses kahtlevad idaeurooplased, teisel aga seisab Moskvaga niigi tihedaid majandussuhteid veelgi tugevdada ihkav Berliin. Konkureerivad Kaspia gaasi läbi Türgi Austriasse viiv Nabucco torujuhe ja Vene gaasi läbi Läänemere Saksamaale juhtiv Nord Stream.
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel on saatnud Euroopa Komisjonile ja Topolanekile kirja, kus kutsus ELi üles Vene-Ukraina gaasitülist järeldusi tegema ja ehitama erinevaid torujuhtmeid.
Ajakirja Der Spiegel teatel on tema üleskutse aga ennekõike palve toetada ikkagi Venemaalt jooksvat Nord Streami, mille vastu on nii keskkonna- kui julgeolekukaalutlustel suurem osa Läänemere-äärseid riike – nii Baltimaad ja Poola kui ka Soome ja Rootsi.
Teisipäeval said Budapestis Nabuccole pühendatud tippkohtumisel kokku 12 riigi, Euroopa Komisjoni ja kahe Euroopa panga esindajad.
«Me ei oleks saanud valida paremat hetke selle konverentsi organiseerimiseks, sest vaid mõned päevad tagasi seisid Euroopa riigid silmitsi tõsiste majanduslike tagajärgedega, mida toob kaasa haavatavus energeetikavaldkonnas,» märkis Ungari peaminister Ferenc Gyurcsany.
Ta viitas sellele, kuidas Venemaa paljud Euroopa riigid äsja mitmeteks päevadeks keset käredat pakast gaasita jättis ja kütusepuuduse tõttu ka mitmel pool näiteks suuri tööstusettevõtted ajutiselt sulgema sundis.
«ELi tähtsaim ja strateegilisim ülesanne on hankida endale rohkem erinevaid [gaasi]allikaid,» leidis Gyurcsany AFP teatel. Sama järeldust toetas ka ELi praeguse eesistujamaa Tšehhi peaminister Mirek Topolanek.