Vaatlejad: Vene valimised olid selgelt kallutatud Putini kasuks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vladimir Putini toetajate kogunemine Moskvas Maneeži väljakul eile.
Vladimir Putini toetajate kogunemine Moskvas Maneeži väljakul eile. Foto: Raigo Pajula

Vene presidendivalimised olid selgelt kallutatud peaminister Vladimir Putini kasuks, märgivad rahvusvahelised vaatlejad tänases raportis.

«Reaalset konkurentsi ei olnud ning valitsuse ressursside väärtarvitamine tagas, et võitjas ei tekkinud kordagi kahtlust,» ütles Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) lühiajaliste vaatlejate juht Tonino Picula oma avalduses.

Vaatlejad kutsusid eilsete valimiste väidetavaid rikkumisi põhjalikult uurima.

Missiooni järelduste lühikokkuvõttes ei viidatud Venemaa sõltumatute vaatlejate väidetele, et ulatuslikult oli kasutusel mitmekordne hääletus (niinimetatud valimiskarussell), ent osutati, et «protsess käis alla häältelugemise vältel, mida hinnati negatiivselt ligi kolmandikus vaadeldud jaoskondadest».

Keskvalimiskomisjon teatas, et Putin kogus üle 63 protsendi häältest, ent sõltumatu Vene valimisvaatlusorgan Golos kinnitas vaatlejate mittetäielikele andmetele viidates, et valitsusjuht kogus hääli umbkaudu 50 protsendi ümber, mis oli vajalik tähis valimiste võitmiseks esimeses voorus.

OSCE järeldustel võib olla tähtis kaal otsustamaks, kas Vene opositsioonijõud suudavad ülal hoida protestivaimu, et jätkata pretsedendituid meeleavaldusi, mida on korraldatud viimased kolm kuud.

Täna õhtuks on Puškini väljakule kavandatud protestimiiting. Agentuuride teadete kohaselt on avaliku korra turvamiseks linnas rakendatud 12.000 politseinikku ja siseväelast.

Täna andis lahkuv president Dmitri Medvedev korralduse vaadata üle endise kütuseärimehe Mihhail Hodorkovski ja veel 30 inimese süüdimõistmine, keda opositsioon nimetab poliitvangideks, ning selgitada põhjusi, miks justiitsministeerium keeldus registreerimast opositsiooniparteid Rahvavabaduse partei (PARNAS).

Osa vaatlejaist nimetas seda sammu manöövriks, mille eesmärgiks on jahutada protestijaid.
Vähemalt üks opositsiooni esindaja on kinnitanud, et see strateegia ei mõju. «Üldiselt saab seda sammu tervitada, ent ma ei arva, et see peatab võimude kritiseerimise,» ütles Vasakrinde liider Sergei Udaltsov riiklikule uudisteagentuurile RIA Novosti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles