Kõrgõzstani presidendi sõnul peab USA sulgema selles Kesk-Aasia riigis paikneva sõjaväebaasi, mis on üks tähtsamaid toetuskeskusi Ühendriikide sõjaliste operatsioonide jaoks Afganistanis.
Kõrgõzstan sulgeb võtmetähtsusega USA sõjaväebaasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Washington on keeldunud Manasi baasi rendi suurendamise üle läbi rääkimast, põhjendas teisipäeval Vene presidendi Dmitri Medvedeviga kõnelusi pidanud riigipea Kurmanbek Bakijev sulgemisotsust.
Bakijev sõnul loodi Manasi baas keerukates tingimuste 2001. aastal, kui toimus lahingutegevus Afganistanis.
«Ent toona käis jutt aastast-paarist. On möödunud kaheksa aastat. Oleme USA-ga korduvalt arutanud majanduslikku kompensatsiooni baasi asumise eest Kõrgõzstanis, ent pole mõistmist leidnud,» väitis ta.
«Lisaks oleme üle kahe aasta tõstatanud Ameerika valitsuse ees küsimust meie kodaniku Aleksandr Ivanovi tapmisest USA sõdurite poolt. Küsimust ei ole lahendatud,» lisas ta.
«Kuidas saab rääkida iseseisvusest ja suveräänsusest, kui me ei saa toimida seaduse järgi omaenese riigi territooriumil? Kõik see on loonud avalikkuses negatiivse suhtumise. Seetõttu valitsus sellise otsuse langetaski,» lisas ta.
Tema sõnul teeb valitsus lähipäevil teatavaks otsuse üksikasjad.
Bakijev tegi oma avalduse Moskvas pärast seda, kui Venemaa oli lubanud Biškekile kahe miljardi dollari ulatuses laenu ja 150 miljoni dollari ulatuses tagastamatut abi.
Medvedev kinnitas, et Kõrgõzstanile antakse abi eriliste liitlassuhete tõttu ning Kõrgõzstani majandust toetatakse «erilistel soodustingimustel».
Samuti teatas Vene riigipea, et Kõrgõzstan ja Venemaa jätkavad üheskoos koalitsioonivägede toetamist Afganistanis ning on valmis kooskõlastatud tegevuseks terrorismivastase koalitsiooni riikidega.
Vene ärileht Kommersant kirjutas teisipäeval informeeritud allikatele viidates, et USA lennuväebaasi sulgemine oli Venemaa eeltingimus rahalise toetuse eraldamiseks Kõrgõzstanile.
Väljaanne viitas samas, et otsus ei pruugi tähendada USA baasi kiiret sulgemist riigis, kuna Ühendriikide uus president Barack Obama on Afganistani kuulutanud Washingtoni tähtsaimaks välispoliitiliseks prioriteediks.
«Arvestades tõusnud panuseid võib Moskva lennuväebaasi saatuse arutamist kasutada trumbina kauplemisel Washingtoniga sellistes küsimustes nagu USA raketikilbi elementide paigutamine Ida-Eurpoopasse ning Ukraina ja Gruusia vastuvõtmine NATOsse,» leiab Kommersant.
Manasi lennuväebaasis teenb tuhat USA, Hispaania ja Prantsuse sõjaväelast, ent suurima kontingendi moodustavad Ühendriikide õhujõudude esindajad.