Kohus: Venemaa pidanuks kohtuga Katõni asjas koostööd tegema

PAP/Interfax/BNS
PAP/Interfax/BNS
:

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) ütles täna, et Venemaa oleks pidanud tegema kohtuga koostööd ning kohtlema Katõni ohvrite sugulasi inimlikult.

Kohtuasi puudutas kaebust Vene võimude uurimise adekvaatsusele 1940. aastal aset leidnud Katõni veresauna osas.

Tänases otsuses, mis pole lõplik, otsustasid kohtunikud, et Venemaa on osa hagejaid kohelnud ebainimlikult, kuna ei tulnud vastu ohvrite omaste soovile saada tõele vastavat infot juhtunu kohta ning rikkunud kohtuga koostöö tegemise kohustust, kuna Venemaa keeldus esitamast salastatud otsuse koopiat, millega otsustati asja uurimine lõpetada.

Termin Katõni kuritegu on üldnimetus, millega tähistatakse ligi 22 000 Poola kodaniku mahalaskmist 1940. aasta aprillis-mais Katõnis ja selle ümbruses.

Venemaa sõjaväe peaprokuratuur alustas Katõni asja uurimist 1990. aastal, ent lõpetas uurimise 2004. aastal. Sulgemisotsus on salastatud.

Venemaa on edastanud Poolale märkimisväärse osa Katõni asja materjalidest, ent osal köidetest on ikka veel salastatuse pitser.

2010. aasta novembris võttis Venemaa riigiduuma vastu Katõni tragöödiat puudutava avalduse, milles kinnitati, et poolakate tapmised pandi toime Jossif Stalini käsul.

Vene inimõiguslased on kutsunud Katõnis maha lastud Poola ohvitsere poliitrepressioonide ohvriks tunnistama.

EIK tunnistas tänases otsuses Poola vangide tapmise sõjakuriteoks, kuna kohustus kohelda sõjavange humaanselt ning keeld neid tappa olid osa rahvusvahelisest õigusest, mida nõukogude võimud olid kohustatud järgima.

«Ent isegi võttes arvesse seda, et sõjakuriteod ei aegu, ei avastatud ajavahemikul, mis järgnes inimõiguste konventsiooni ratifitseerimisele Venemaal, mingeid uusi tõendeid ega tunnistusi, mis võiksid kohustada Venemaa võime uurimist taastama,» seisab otsuses.

Kohtu otsus ei ole lõplik, ning pooled võivad nõuda selle arutamist üldkogul. Kui selline taotlus esitatakse, siis otsustab viiest kohtunikust koosnev nõukogu, kas asi väärib edasist uurimist. Üldkogu otsus on lõplik, kui see jõustub, hakkab selle täideviimist jälgima Euroopa Nõukogu ministrite komitee.

Hagejate advokaat kinnitas PAPile, et nad esitavad nõude saata asi arutamiseks üldkogule.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadkatõni veresauneuroopa inimõiguste kohus
Samal teemal
Saada meile vihje!
Nägid midagi huvitavat? Saada meile kiri, video või pilt siit!
Viimased uudised
VälismajandusKõik
VideoKõik
ReisKõik
Top lood
Top kommentaarid
48h populaarsemad teemad
PostimeesKõik
MajandusKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
Kirev eluKõik
Arhiiv
Valuutakursid
USD
0,895 EUR
GBP
1,174 EUR
SEK
0,105 EUR
RUB
0,014 EUR
=
Kursid seisuga: 30.08.2016
Postimehe google+ leht
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE