USA Kongressi mõlema koja esindajad leppisid viimaks kokku president Barack Obama majanduse abipaketi osas, mille lõplik suurus ulatub 789 miljardi dollari ehk 9,6 triljoni kroonini.
USA hiigelsuur ergutuskava leidis lõpuks heakskiidu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti aja järgi kolmapäeva õhtul tehtud kokkulepe Kongressi demokraatide ja vabariiklaste vahel kaotas erinevused esindajatekoja 820 ja senati 838 miljardi dollari (vastavalt 10 ja 10,2 triljonit krooni) suuruste abipaketi versioonide vahel ja vähendas veidi paketi üldmahtu.
Esindajatekoda kiitis oma stiimulipaketi versiooni heaks eelmisel nädalal ilma ühegi vabariiklase toetuseta. Senat toetas pisut suuremat kava teisipäeval häältega 61:37, kusjuures lisaks demokraatidele hääletas poolt kolm vabariiklast.
Kuna nii eksisteeris paketist kaks versiooni, pidi esindajatekoja ja senati ühiskomisjon need kooskõlastama, enne kui Kongressi mõlemad kojad selle lõplikult heaks kiidavad. See peaks juhtuma hiljemalt täna.
Seadusandjate saavutatud kokkulepet raskesti kätte võidetud kompromissiks nimetanud Obama lubas selle seaduseks kinnitada niipea, kui Kongress ergutuskava heaks kiidab.
Senati liidri Harry Reidi sõnul aitab abikava säästa või luua kokku 3,5 miljonit töökohta.
«Kesktee, kuhu me jõudsime, tekitab rohkem uusi töökohti kui algne senati eelnõu ja läheb maksma vähem kui algne esindajatekoja eelnõu,» ütles ta. «Nagu iga läbirääkimine, nõudis see pehmelt öeldes vastastikuseid järeleandmisi.»
Abikava peaaegu lõplik versioon sisaldab lisaks maksukärbetele riigi kõikvõimalikku abi majanduslanguse ohvritele, nagu töötu abiraha, toidutalongid, tervisekindlustus jms. Peale selle annab valitsus osariikidele miljardeid dollareid, et need saaksid lappida puudujääke oma eelarvetes.
Üle kolmandiku stiimulipaketist on mõeldud keskklassi ameeriklaste maksukärbeteks ja -soodustusteks. Lisaks sätestab kava, et miljonitele pensionäridele, vaestele, sõjaveteranidele ja puuetega inimestele makstakse ühekordselt 250 dollarit (umbes 3000 krooni) toetust.
Infotehnoloogia arendamiseks USA tervishoiusektoris kulutatakse 19 miljardit dollarit (231 miljardit krooni) ning plaanis on luua nn rohelisi töökohti – hooned muudetakse keskkonnasäästlikumaks, et vähendada USA sõltuvust võõramaisest naftast.
Üks USA ajaloo kulukaimaid õigusakte on mõistagi tekitanud demokraatide ja vabariiklaste vahel elavat jagelemist. Enamik demokraatidest tahtis kulutusi riigi infrastruktuuri parandamiseks veelgi suurendada, samas kui vabariiklaste arvates võinuks ergutuskava olla poole väiksem ning koosneda peamiselt maksukärbetest.
Kuhu raha läheb?
• Stiimulikava 789 miljardist dollarist 507 miljardit suunatakse riigi kulutustele ja 282 miljardit maksukärbetele ja -soodustustele.
• Maanteede, sildade ja ühistranspordivõrgustiku ehitamiseks eraldatakse 46 miljardit dollarit (560 miljardit krooni), kuigi paljud seadusandjad pooldasid veelgi suuremat summat.
• Riik aitab töötutel maksta tervisekindlustuse sissemakseid ja annab osariikidele 87 miljardit dollarit (1,06 triljonit krooni), et aidata neil tasuda väikse sissetulekuga ameeriklaste tervisekindlustuse eest.
Allikad: AP, New York Times