Soome ajaleht: Eesti on lähemal, kui seda sageli üldse näeme

Mari Kamps
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed Eesti lippudega.
Inimesed Eesti lippudega. Foto: SCANPIX

Soome suurima päevalehe Helsingin Sanomate tänane juhtkiri keskendub Eestile ja kahe riigi suhetele ning seda tänu president Sauli Niinistö ametlikule riigivisiidile.

Eelmisel nädalal tegi Soome esipaar esimese riigivisiidi Rootsi. Ajalehe väitel rõhutab sellele järgnenud Eesti-visiit kahe riigi lähedasi suhteid.

Eesti taasiseseisvumisel 1991. aastal oli Soome suhtumine vastuoluline. Riigijuhid olid ettevaatlikud eestlaste ärgitamisel iseseisvumise teele. Kui eestlased haarasid härjal sarvist ja iseseisvus taastati, siis oli Soome kiiresti Eesti kõrval olulise toetajana.

Toetus sugulasrahvale oli laiaulatuslik. Eesti sai abi nii üksikisikutelt, organisatsioonidelt, valdadelt ja Soome riigilt.

Nende aastate jooksul on Soomes vahetunud riigipea kolm korda, ametlikud suhted on muutunud lähedaseks ja argipäevaseks.

Suhetes on pärast 1990ndate dramaatilisi sündmusi olnud ka vähemalt üks veidi jahedam etapp, mis järgnes suhtumises Vene-Gruusia sõjale. Viimastel aastatel on suhted taas soojenenud.

Eesti on Soome jaoks tähtsam, kui Te oskate ehk mõeldagi, väidab Helsingin Sanomat. Eriti Uusimaa, Kymenlaakso ja Põhja-Eesti on ühe enam sama majanduspiirkond. Enam kui 40 000 eestlast töötab alaliselt Soomes, 4000-6000 soomlast elab aga alaliselt Eestis.

Eesti on Soome jaoks oluline investeerimiskoht. Eestis tegutseb 4000 Soome firmat, neist enamus on väiksed või keskmise suurusega. Seega on Soome lahe lõunakaldal olevast riigist saanud Soome ettevõtetele sageli esimene koht, kuhu minnakse rahvusvahelisemaks muutumise teel. Suureks abiks on see, et Eesti kuulub euroalasse.

Eestit ja Soomet ühendab Venemaa ning eelkõige Peterburi turgude lähedus. Kuigi Eesti ja Venemaa suhted on endiselt jahedad, siis kaubavahetus on jätkuvalt elav. Sellest on saanud kas mitmed soomlaste ettevõtted, mis viivad oma kaupa Venemaale Eesti kaudu.

Soomlastel on eestlastelt palju õppida, kirjutab Helsingin Sanomat. Eesti majanduskasv on Soome omast suurem ja prognooside järgi see niisugusena ka jätkub. Eestit on kiidetud range majanduspoliitika pärast, riigist on saanud teenäitaja IT-valdkonnas. Riigile tekitab probleeme palgalõhede suurenemine ja suhted venelastest vähemusega.

Soomele on kasulik tõhustada koostööd Eestiga ja liikuda selle kaudu mujale Euroopasse.
Mõte Helsingist ja Tallinnast kui kaksiklinnadest kuulub tulevikku, ka tuleks joonestuslaual hoida pealinnade vahele ehitatava tunneli eskiisprojekt.

Eesti julgeoleku- ja välispoliitika põhijooneks on võimalikult tihe side NATO, Euroopa Liidu ja uniooni rahaliiduga. Eestlased on tahtnud tõestada solidaarsust läänega võttes osa sõjast nii Iraagis kui Afganistanis.

Selle kõrval on eestlased aga viidanud selgelt tõsiasjale, et tahavad olla osaks Põhjamaade koostöös. Selle sideme tugevnemine lähendab Eestit põhjamaise heaoluühiskonnaga, mis samuti on Soomele kasulik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles