Mullu pärast iseseisvuse väljakuulutamist ei hoidnud Kosovo raha kokku – pealinnas Prištinas toimunud rahvapidudel said kohalikud tasuta õlut ja kooki. Nüüd on kätte jõudnud ammuennustatud argipäev – väikeriik sõltub peamiselt suurte majanduslikust ja poliitilisest heldusest, kirjutab Deutsche Welle.
Euroopa noorim riik sõltub peamiselt välisabist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2008. aasta juulis lubasid 65 rikast riiki Euroopa ühe vaesema piirkonna ülesehitamiseks umbes 1,2 miljardit eurot (17 miljardit krooni) abiraha, mida Kosovos hädasti tarvis on. Endine Serbia provints on üleilmsest kriisist saanud uue hoobi – töötus küünib selletagi peaaegu 50 protsendini, väheselgi tööstusel ei ole enam kliente.
Investeeringuid takistab ka piirkonna jätkuv poliitiline ebastabiilsus, mida iseseisvus ei vähendanud, kuigi Kosovo poliitikud seda lootsid, kirjutab BalkanInsight.
Eelmise aasta lõpus saatis Euroopa Liit pärast pikka venitamist Kosovosse viimaks oma missiooni EULEX, mis pidi juhtima iseseisvusele üleminekut.
Kuigi algul pidi politseinikest, juristidest jt koosnev EULEX Kosovos täielikult asendama ÜRO UNMIKi missiooni, mis loodi 1999. aastal pärast 78 päeva kestnud NATO õhurünnakuid Serbia vastu, siis nüüd on UNMIK endiselt paigas ja Serbia nõuab ÜRO jätkamist.
Serbia ja Venemaa koos püüavad takistada Kosovo liitumist rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Niipea ei kao kuhugi ka NATO väed, kes serblaste ja albaanlaste vahel hõõguvat konfliktituld tuha all üritavad hoida. Suurim ohuallikas on riigis endiselt Põhja-Kosovo serblaste alad, mis sisuliselt kuuluvad Serbia riigi külge.
Nukrat meeleolu kajastab seegi, et iseseisvuspäevale pole kutsutud ühtki välisriigi juhti, kuid Kosovot külastavad hoopis provokatsioone korraldavad Serbia parlamendiliikmed, kirjutasid Kosovo ajalehed Koha Ditore ja Kosovo Sot päev enne pidulikku sündmust.