Saksamaa välisminister Guido Westerwelle loodab, et Euroopa Liidu riikides viimasel ajal toimunud muutused käivitavad uued liitumisläbirääkimised Türgiga.
Saksamaa välisminister soovib Türgit ELi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
16. mai 2012, 07:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Westerwelle esines Türgis Istanbulis Sabanci ülikoolis kõnega, edastab Reuters.
Ministri sõnul on liitumisläbirääkimised juba üsna pikka aega kalevi all olnud, kuid nüüd on õige aeg need uuesti käivitada.
Euroopa Komisjon alustas Türgiga liitumisläbirääkimisi 2004. aastal. Türgi püüdis siis teha kõik, et vastata liikmesriikideks pürgijatele ette seatud nõuetele.
Läbirääkimised katkesid, kui Prantsusmaa, Austria ja Saksamaa näitasid, et nad tegelikult ei soovi Türgit ELis näha.
Pooled liitumisega seotud küsimustest on siiani läbi arutamata.
«Oleme ühe koha peal olnud liiga kaua,» tõdes Westerwelle.
Ministri arvates aitab uute läbirääkimiskõneluste algatamisele kaasa võimuvahetus Prantsusmaal. Prantsusmaa on siiani olnud Türgi liitumise vastu ning nüüd tagasi astunud president Nicolas Sarkozy takistas viiel korral läbirääkimiste alustamist.
Prantsusmaa uus vasakpoolne president François Gérard Georges Nicolas Hollande andis ametivande eile. Westerwelle loodab, et Hollande on Türgi küsimuses paindlikum.
Westerwelle arvates on Türgi tähtis majanduslik- ja poliitiline liitlane ning hoolimata islamistlikust taustast on seal võetud kurss Euroopa suunas.
Kaheksa aastat kestnud liitumisläbirääkimiste ajal on Türgi täitnud talle ette seatud 35 kriteeriumist vaid ühe.
Türgi ja ELi riikide vaheliseks nii-öelda tüliõunaks on ka Küpros, kuna Türgi ei soovi tunnistada Küprose Vabariiki.
1974. aastal tõi Türgi pärast riigipööret Küprosele oma väed. 1983. aasta novembris kuulutas Türgi välja Põhja-Küprose Türgi Vabariigi, mis hõlmab sellest Vahemeres asuvast saarest kolmandiku.