Kuigi USA föderaalkohus leidis, et Guantánamos kinnipeetavad Hiina islamiusulised uiguuri vangid tuleb vabastada ja paigutada USAsse, võivad Ida-Türkestani iseseisvuse pooldajad jääda edasi vahi alla.
Islamiusulised uiguurid võivad jääda Guantánamosse
19. veebruar 2009, 09:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Föderaalse appellatsioonikohtu eilse otsuse kohaselt võib USA jätta 17 uiguuri edasi vahi alla. Seda vaatamata ka asjaolule, et Ühendriigid ei pea neid enam riiklikule julgeolekule ohtlikuks, kirjutas Los Angeles Times.
Oktoobris leidis madalama astme kohus, et kõik 17 meest tuleb vabastada, sest keskvõimul puudub seaduslik alus neid kinni hoida. Kohus rahuldas ka uiguuride advokaadide nõudmise, et kinnipeetavad võiksid asuda elama Washingtoni piirkonda, kus on suur uiguuride kogukond.
Kaks apellatsioonikohtunikku kolmest leidis aga eile, et madalama kohtu otsus pole õiguslikult siduv, kuna nende pädevusse ei kuulu otsuse langetamine, kes võiks seaduslikult Ühendriikidesse siseneda. Nende sõnul saab vastava otsuse teha ainult president või kongress, vahendas AFP.
Kohtu otsus paneb Ühendriikide valitsuse täbarasse olukorda, sest Barack Obama administratsioon on lubanud Kuuba saarel Guantánamo lahe mereväebaasis asuva kurikuulsa vangla aasta jooksul sulgeda.
Ühendriigid on teinud oma liitlastele ettepaneku pakkuda terrorismikahtlusega kinnipeetavatele uiguuridele varjupaika, kuid seni pole need jõupingutused vilja kandnud.
Hiina nõuab USA-lt endiselt nende välja andmist ja suure tõenäosusega ootaks neid kodumaal tagakiusamine.
Seni on Albaania olnud ainus riik, mis on vaatamata Hiina survele julgenud vange vastu võtta. 2006. aastal saabus sinna Guantánamost viis uiguuri päritolu kinnipeetavat.
Mehed vahistati 2001. aasta lõpus Afganistani piiri lähistel asuvas Tora Bora mägises piirkonnas ning toimetati seejärel USAsse.
Uiguurid võitlevad Hiina Rahvavabariigi koosseisu kuuluvas Xinjiangi uiguuri autonoomses piirkonnas Ida-Türkestani iseseisvuse nimel. Tegemist on piirkonnaga, mis piirneb Kasahstani, Mongoolia ja Tiibetiga ja on 20. sajandi jooksul olnud põgusalt ka iseseisev.