Paet: Euroopa riikide eelarvemured ei tohi kahjustada Euroopa julgeolekut

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Urmas Paet.
Välisminister Urmas Paet. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Välisminister Urmas Paet ütles eile Chicagos Altlandi regiooni noorte juhtide kohtumisel esinedes, et rahvusvaheliste julgeolekujõudude (ISAF) missioon Afganistanis on jõudnud otsustavasse punkti ning jõuab lõpule 2014. aastal.

«Afganistan vajab rahvusvahelise kogukonna toetust ka edaspidi, kuid suure operatsiooni lõppemine annab NATOle võimaluse keskenduda tulevikuväljakutsetele ning uuesti oma põhimõtted defineerida,» sõnas Paet .

Ministri sõnul on NATO heidutus- ja kaitsevõime hea tervis oluline olukorras, kus viimastel aastatel on mitmed NATO liikmesriigid kaitsekulusid vähendanud. «Eesti peab õigeks kaitsekulude taset kaks protsenti SKT-st, nii nagu on varem kokku lepitud,» ütles Paet. Ta lisas, et Euroopa liitlastel on kohustus tagada julgeolek rahvusvahelisel tasandil ning eelarveprobleemid ei tohi olla selle takistuseks.

NATO kaitse- ja heidutusvõime jätkuvaks tagamiseks on Paeti sõnul oluline edasine tihe ja mõtestatud koostöö. «NATO peab muutuma nähtavamaks kogu oma territooriumil, näiteks erinevates piirkondades regulaarsete õppuste korraldamise kaudu,» märkis ta. «Samuti on nn targa kaitse projektid heaks näiteks, kuidas liikmesriigid saavad kulutusi kokku hoida oma tegevuste koordineerimisega vältides dubleerimist,» sõnas Paet. Ta lisas, et hea näide nn targast kaitsest on Balti riikide õhuturbemissioon.

Paet rõhutas, et lisaks tavapärastele julgeolekuohtudele peab NATO olema valmis võitlema ka uute väljakutsetega. «On kindel, et tulevikus toimub suuremate konfliktide puhul võitlus osaliselt ka küberruumis,» sõnas ta. «NATO on teinud edusamme, et olla valmis võitluseks küberkuritegevusega, kuid see peaks veel enam ka NATO igapäevases töös kajastuma,» lisas ta.

NATO rahvusvaheline tegevus eeldab ka tugevaid partnerlussuhteid, ütles Paet. «NATO uus, sisulisele koostööle suunatud partnerluspoliitika muudab koostöö partneritega tõhusamaks, pragmaatilisemaks ning paindlikumaks,» lisas ta.

NATO avatud ukse poliitika on Paeti sõnul aidanud kaasa julgeolekule ja stabiilsusele Euro-Atlandi piirkonnas. «Tunnustame NATO kandidaatriikide edusamme poliitiliste, majandus-ja julgeolekureformide läbiviimisel ning loodame, et kandidaatriigid Georgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ja Makedoonia saavad tulevikus NATO liikmeteks,» märkis ta.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles