Eilne kaitseminister Jaak Aaviksoo ja tema USA kolleegi Robert M. Gatesi kohtumine tõi selguse küsimuses, millest võib saada kahe riigi järgmine palavalt otsitud sõjaline ühisüritus – ilmselt hakatakse koos Afgaani armeed õpetama.
Eesti võib Iraagi asendusena hakata USAga afgaane harima
20. veebruar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aaviksoo ja Gates said kokku Krakowis, kus eile ja täna toimub NATO kaitseministrite kohtumine. Nad rääkisid nii Eesti ESTPLA üksuste jaoks juba lõppenud Iraagi-missioonist kui ka samas riigis jätkuvast NATO treeningprogrammist, kus Eesti osaleb kolme ohvitseriga.
Tähtsaim uudis Aaviksoo ja Gatesi kohtumiselt oli aga seotud treeningprogrammidega Afganistanis. Pärast tõdemust, et Eesti lipp tuleb Iraagis kokku rullida, ei teinud siinsed kaitsepoliitika planeerijad saladust, et meie oma riigi julgeoleku huvides otsitakse järgmist koostööprojekti Ühendriikidega.
Aaviksoo sõnul rääkisid nad võimalusest luua ühine OMLT või ETT treeningüksus, mis õpetavad praktilise koostöö käigus välja Afgaani armeed. Tõenäoliselt saab seeolema ETT. Sisuliselt teevad OMLTd ja ETTd sama tööd, vahe on alluvuses – kui esimesed kuuluvad NATO julgeolekuabijõududesse, siis ETTd on osa USA eraldi operatsioonist «Kestev vabadus».
Eesti peaks kaitseministri sõnul sellesse meeskonda saatma tänavu alla kümne mehe. Kindlat ajavahemikku, millal mõte teoks saab, ei julgenud ta veel pakkuda, määratledes selle raamidesse pärast jaanipäeva ja enne jõule.
Praegu teenib Afganistanis Helmandi provintsis koos brittidega 150 Eesti kaitseväelast. Riigikogu on andnud mandaadi 170 saatmisele. Küsimusele, kas USA otsealluvusse saadetavad vähem kui kümme meest võiksid minna sama mandaadi alla või tuleb riigikogult eraldi luba küsida, peavad Aaviksoo sõnul vastuse leidma juristid.
Kuigi ETT loomise detailid pole praegu veel selged, sooviks Eesti Aaviksoo sõnul muidugi, et treeningmeeskond tegutseks Helmandis. Kasutegureid oleks mitu – lisaks Eesti-USA koostöö arendamisele aitaks see kaasa provintsi julgeolekule ning tooks kiiremini kätte aja, mil Afganistani oma armee suudab riigi kaitsmise üle võtta ja teiste maade üksused saavad lahkuda.
Krakowi avapäev keskenduski paljus Afganistanile. Sarnaselt aasta eest Vilniuses toimunud NATO kaitseministrite kohtumisega olid ka selle korra eel üleval pinged küsimuses, millised riigid peaksid järgima sinna just 17 000 lisasõduriga panustamisest teatanud USA eeskuju.
Pärast kohtumise sisse juhatanud avalõunat Postimehega rääkinud Aaviksoo sõnul ütlesid ka eile siiski mitme riigi esindajad, et kavatsevad Afganistani lisajõude saata. Samas nentis ta, et ilmselt ajastatakse lisapanustest teatamised pigem aprilli alguses toimuvale NATO tippkohtumisele.