ELi jõukaimad elavad Londonis

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poodlejad ELi parimal järjel piirkonnas – Londonis.
Poodlejad ELi parimal järjel piirkonnas – Londonis. Foto: UPPA/SCANPIX.

ELi kõige paremal järjel piirkond on London, kus sisemajanduse kogutoodang (SKT) ühe elaniku kohta ületab rohkem kui kolm korda ühenduse keskmise, vaeseim seltskond elab aga Rumeenias ja Bulgaarias, seal küündis SKT kodaniku kohta kohati vaid veerandini keskmisest, selgus Eurostati värskelt avaldatud uuringust.


Eurostat võrdles 2006. aasta andmete põhjal omavahel 271 ELi piirkonna elujärge. Suuremate riikide puhul mõõdeti ka regionaalseid erinevusi, väiksemate puhul läks arvesse kogu riigi näitaja. Eesti SKT inimese kohta küündis 65,3 protsendini ühenduse keskmisest. Läti ja Leedu vastavad näitajad olid 52,5 ja 55,5 protsenti.

Ootuspäraselt särasid selles edetabelis Lääne-Euroopa riigid ja kiratsesid Ida-Euroopa omad. Viimase 20 seas vaheldusid Rumeenia, Bulgaaria, Poola ja Ungari piirkonnad. Lisaks näitas uuring kääre ka mitme riigi regionaalarengus – näiteks Ida- ja Lääne-Saksamaa ning Põhja- ja Lõuna-Itaalia vahel.

Samas rõhutas Eurostati uuringut refereerinud ajaleht EUObserver, et teatud kohtades ei pruugi kõrge SKT tähendada veel kohaliku majanduse õitsengut. Keskmise SKT elaniku kohta võivad üles lüüa ka inimesed, kes küll elavad ja maksavad seal makse, kuid raha teenivad kusagil mujal tööl käies.

See pole aga hea uudis neile kohtadele. Sõltumata sellest, kas sissetulek saadakse kohalikust õitsengust või iga päev mujale tööle sõitvate inimeste rahast, pole hea keskmine SKT just soovituskirjaks eurotoetuste taotlemisel.

Rikkad ja vaesed


ELi kolme kõige rikkama ja kolme kõige vaesema piirkonna SKT elaniku kohta võrreldes ühenduse keskmisega.



1. Londoni südalinn – 336%


2. Luksemburg – 267%


3. Brüssel – 233%


...


269. Severen tsentralen


    (Bulgaaria) – 27%


270. Severozapaden


    (Bulgaaria) – 25%


271. Kirde-Rumeenia – 25%


Allikas: Eurostat
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles