Euroopa Liidu suurte liikmete enesekesksus süveneva majanduskriisiga tegelemisel on põhjalikult välja vihastanud väiksemad liikmesmaad, kellele ei meeldi, et neist otsuste tegemisel kaarega mööda minnakse.
ELi väikeriigid kardavad otsustamisest kõrvale jääda
23. veebruar 2009, 16:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
kirjutab, et äge tüli puhkes taas tänasek ELi välisministrite kohtumisel, kus selle teema tõstatas Belgia välisminister Karel De Gucht ning mida toetasid koha ka Soome, Poola, Portugali ja Luksemburgi esindajad.
Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia tegutsevad praegu üle teiste riikide pea ning näiteks pühapäeval Berliinis toimunud minitippkohtumisest ei saanud soomlased kuigi palju infot, märgib ajaleht.
«Tuleb tunnistada, et ma olen väga mures ELi institutsionaalsest segadusest,» tõdes nõupidamiste vaheajal Soome välisminister Alexander Stubb, kelle meelest on üha uusi ja uusi erikohtumisi korraldavad suured maad unustanud, et ühiseid probleeme tuleb ühiselt lahendada.
Stubbi sõnul ei peaks majanduskriisi ravimiseks looma mingisuguseid erilisi valitsustevahelisi kindla otstarbega (ad hoc) struktuure, sest see ei ole Soome-sarnaste väiksemate riikide huvides.
ELi välisministrite tänasel kohtumisel ei tahtnud suurriigid seda teemat kommenteerida. Ida-Euroopa liikmesmaad plaanivad juba tuleval pühapäeval korraldada ka oma minitippkohtumise, et kooskõlastada oma seisukohti enne peatsetEuroopa Liidu summitit.