Egiptuse konstitutsioonikohtu otsused islamistide kontrollitav parlament laiali saata ja Hosni Mubaraki aegsel peaministril presidendiks kandideerida võimaldab ülestõusu järel riiki valitsenud armeel oma võimu veelgi suurendada.
Sõjavägi suurendas Egiptuses võimu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile, kaks päeva enne presidendivalimiste teist vooru tehtud otsused ähvardavad Egiptuses vallandada uue kaose. Sõjalisel nõukogul, mis võttis võimu pärast Mubaraki kukutamist, on nüüdsest ka parlamendi roll. See tähendab, et ka uue põhiseaduse koostamine läheb armee kätte, vahendas AFP.
Homme ja ülehomme peetavatel presidendivalimistel kandideerivad Moslemi Vennaskonna kandidaat Mohammed Mursi ja Mubaraki viimane peaminister Ahmed Shafiq. Armee on varem tõotanud võimu valimiste võitjale juulikuus üle anda, kuid see on nüüd kahtluse all.
Uue presidendi võimupiirid pidi paika panema sel nädalal parlamendi poolt määratud spetsiaalne assamblee.
USA välisminister Hillary Clinton kutsus Egiptuse valitsejaid üles täitma oma lubadust ja loovutama võim rahva valitud esindajatele.
Konstitutsioonikohus kuulutas parlamendi praeguse koosseisu kehtetuks, sest keeruline valimissüsteem, mille alusel liikmed sinna valiti, ei olnud põhiseadusega kooskõlas. Kaks kolmandikku parlamendi alamkoja kohtadest valiti parteinimekirjade kaudu, ülejäänud kolmandik oli ette nähtud sõltumatutele, s.t erakonnavälistele kandidaatidele. Tegelikult lubati sõltumatutena kandideerida ka erakonnaliikmetel ning see andis Moslemi Vennaskonna Vabaduse ja Õigluse Parteile suure eelise.
Kohus otsustas ühtlasi, et parlamendi poolt vastu võetud seadus, mis keelas Mubaraki režiimi tippametnikel edaspidi kõrgetel ametikohtadel töötamise, on põhiseadusvastane.
Egiptuse aktivistid ja poliitikud süüdistavad sõjaväge riigipöördes.
«See on paljuski pehme sõjaline riigipööre. Parlamendi võim läheb nüüd tagasi sõjalisele nõukogule, neil on oma presidendikandidaat, neil on arreteerimisseadused. Nii et me läheme tagasi algpunkti,» ütles aktivist ja akadeemik Ibrahim al-Houdaiby.