Läti parlament kiitis täna kolmandal ehk viimasel lugemisel heaks seadusparandused, mis muudavad kodanikualgatusel põhinevate rahvahääletuste algatamise keerukamaks.
Lätis muutub referendumite algatamine keerukamaks
21. juuni 2012, 18:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seaduse algatamise referendumi korraldamiseks tuleb 2015. aasta jaanuaris jõustuva korra kohaselt koguda senise 10 000 toetusallkirja asemel vähemalt hinnanguliselt 150 000 häält ehk kümnendiku valijaskonna toetuse. Peale selle ei saa allkirjakogujad selleks enam riigilt toetust, vahendas lõunanaabrite uudisteagentuur LETA.
Rahvahääletuste korraldamise suhteline lihtsus kerkis tänavu eriti teravalt üles seoses 18. veebruaril toimunud referendumiga selle üle, kas vene keelest võiks saada läti keele kõrval teine riigikeel. Rahvahääletusel ütles hääletamiskastide juures käinutest 75 protsenti teisele riigikeelele «ei».
Pärast 1991. aasta iseseisvuse taastamise üle korraldatud referendumit, on riigis korraldatud veel kaheksa rahvahääletust.