Kaitsjad taotlevad Breiviki süüdivaks kuulutamist

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anders Behring Breivik ja tema kaitsemeeskonna juht advokaat Geir Lippestad täna Oslo kohtus.
Anders Behring Breivik ja tema kaitsemeeskonna juht advokaat Geir Lippestad täna Oslo kohtus. Foto: SCANPIX

Oslo ringkonnakohtus algas täna Anders Behring Breiviki kohtuprotsessi viimane päev, kus massimõrvari kaitsjad püüdsid tõestada, et 77 inimese tapmine ei toimunud meelesegadushoos, vaid selge mõistusega.

Kohtualuse õigeksmõistmise ja vabastamise tõenäosus on olematu, kuid sellest hoolimata pidi Breiviki kaitsemeeskonna juht advokaat Geir Lippestad ametlikult seda taotlema, sest möödunud aasta 22. juulil 77 inimest tapnud mees on küll teo omaks võtnud, kuid ei ole end süüdi tunnistanud.

Breivik on võtnud tarvitusele «vajaduse põhimõtte», väites, et tema rünnakud olid «julmad, kuid vajalikud» Norra kaitseks «moslemite invasiooni eest».

Lippestad, kel pole illusioone, et tema kaitsealune võidaks õigeks mõista, pani lõppsõnas põhirõhu 33-aastase paremäärmuslase süüdivusele kuriteo ajal, mis tähendaks, et ta pannakse vangi, mitte vaimuhaiglasse, nagu nõuavad süüdistajad.

Prokurörid väidavad, et Breiviki tervemõistuslikkuse osas on jäänud põhjendatud kahtlus, mida vasturääkivad psühhiaatrilised ekspertiisid ei ole suutnud hajutada. Lippestadi argumendid lähtuvad seisukohast, et Breivik on poliitiline äärmuslane.

Tema teod põhinesid ekstremismil, mitte psühhooilistel luuludel või kontrollimatul vägivallatugil, rõhutab Lippestad.

Prokurörid nõudsid eile, et viieliikmeline kohtus Breiviki kinnisesse psühhiaatriahaiglasse paigutaks.

«Meie taotleme, et teda kohustataks psühhiaatrilist ravi läbi tegema,» ütles prokurör Svein Holden süüdistuse kolmetunnise lõppsõna kokkuvõtteks.

Lippestad väitis reedel vastu, et «terve inimese (psühhiaatriahaiglas) ravimine on sama halb kui haige ravimatajätmine».

Kui kohtunikud siiski otsustavad, et ta on süüdiv, palub prokurör mõista Breivikile maksimaalne karistus ehk 21-aastane vanglakaristus, mida saab pikendada senikaua, kui ta ühiskonnale ohtlik on.

Holdeni sõnul soovivad süüdistajad, et Breivik saaks kinnises üksuses psühhiaatrilist ravi.

«Kui kohus otsustab... et Breivik on süüdiv, leiab prokuratuur, et on täidetud tingimused vanglakaristuse» ja täiendavate punktide määramiseks, mis lubavad karistust pikendada, lisas ta.

Breivik tahab enda süüdivaks kuulutamist, et tema islamivaenulikke kirjutisi hullumeelse jampsimiseks ei peetaks. Kui prokurörid nõudsid talle psühhiaatrilist ravi, oli ta ilmselgelt ärritunud.

Breiviki protsessi viimane kohtupäev on täpselt 11 kuud pärast veretööd. Kohtuotsus peaks selguma 20. juulil või 24. augustil.

Breivik tappis möödunud aasta 22. juulil Utøya saarel ja Oslo valitsuskvartalis kokku 77 inimest. Valdav osa tema ohvritest olid teismelised.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles