Barack Obama lubas salakirjas Dmitri Medvedevile taganeda Ida-Euroopa raketikilbikavast, kui Moskva aitab lõpetada Iraani tuumarelvaambitsioonid.
Obama pakkus Medvedevile tehingut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerika Ühendriikide president pakkus Venemaa riigipeale tehingut kirjas, mille USA diplomaadid kolme nädala eest Moskvasse Medvedevi kätte toimetasid, kinnitas Valge Maja eile päev varem New York Timesis avaldatud infot.
Anonüümsust palunud Valge Maja kõrgete ametiisikute sõnul lubas Obama kirjas, et USA ei pea püüdurraketisüsteemi edasiarendamist vajalikuks, kui Iraan nõustub peatama katsed arendada tuumalõhkepäid ja ballistilisi rakette.
Kirja sisu ajalehele vahendanud ametiisikute sõnul ei pakkunud Washington Moskvale otsest vahetuskaupa, vaid pigem stiimulit ühinemaks Ühendriikide rindega Iraani vastu, kuna Venemaa sidemed Teheraniga annavad Moskvale Iraani juhtide üle mõningast mõjujõudu.
«See on peaaegu nagu öelda neile, et hakake vastu või olge vait,» selgitas kõrge ametiisik New York Timesile. «Mitte et venelastel oleks [nüüd] õigus öelda: «Me üritame [Iraani veenda] ja seepärast kohustute [raketitõrjest] loobuma.» [Kiri] ütleb, et [Iraanist lähtuv] oht peab saama likvideeritud.»
Medvedev ütles eile, et peab ebaproduktiivseks katseid siduda kõnelusi raketikilbi üle Iraani tuumaprogrammiga. «Kui me hakkame rääkima mingist vahetuskaubast, siis küsimus ei ole üldse sellisena püstitatud, kuna pole produktiivne,» ütles ta Madridis AFP teatel.
Ka Medvedevi pressiesindaja Moskvas lükkas ümber jutud vahetuskaubast, pigem sisaldavat kiri tema sõnul mitmeid ettepanekuid ja hinnanguid.
Obama ja Medvedev kohtuvad esimest korda 2. aprillil Londonis. Küll aga on Vene välisminister Sergei Lavrov lubanud raketitõrje küsimust arutada reedel Genfis toimuval kohtumisel oma USA ametiõe Hillary Clintoniga.
Obama on ekspresident George W. Bushi kavasse rajada Poolasse ja Tšehhi raketitõrjesüsteem seni suhtunud leigelt, öeldes selle olevat mõtteka vaid juhul, kui see osutub tehniliselt tõhusaks ja taskukohaseks.
Ühendriikide ettepanek on aga teinud murelikuks Poola ja Tšehhi liidrid, kes sõlmisid eelmisel aastal USAga raketitõrje-koostöölepped vaatamata vastuseisule riigis. Kui Washington peaks otsustama programmi elluviimist aeglustada või selle sootuks peatada, võivad Varssavi ja Praha nõuda USA-lt lisapeibutisi.
Näiteks kohustus USA Poolaga sõlmitud leppes oma õhukaitsegarnisoni koos sadakonna USA sõjaväelasega Saksamaalt üle Poolasse tooma. Eelmisel nädalal Clintoniga kohtunud Poola välisminister Radoslaw Sikorski tõdes, et Poola peab võib-olla kaaluma raketikilbi asemel muid võimalusi.
Samas märkis ta, et Poola eeldab, et teistest Bushi administratsiooni antud lubatustest, iseäranis USA garnisoni osas, peab Obama kinni. «Maksime leppe eest üpris suure poliitilise hinna, seda nii riigisiseselt kui suhetes Venemaaga,» ütles ta uudistevõrgu Bloomberg teatel.