Soomes mullu kohalikel valimistel katsetatud e-hääletussüsteemi vastu on esitatud neli hagi riigi kõrgeimasse halduskohtusse. Hagejate sõnul jäid vigaste masinate tõttu sajad hääled lugemata.
Soome e-hääletus kaevati ülemkohtusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
E-valimisi katsetati Soomes mullu oktoobris toimunud valimistel kolmes Lõuna-Soomes asuva Uusimaa maakonna vallas. Valimisjaoskondadesse tulnud inimestel oli võimalus anda oma hääl tavapärase pabersedeli asemel spetsiaalset masinat kasutades.
Kiirkorras menetlus
Hagejate hinnangul põhjustasid segadused masina kasutamisel 232 elektroonilise sedeli diskvalifitseerimise. See aga muutis valimistulemusi, kuna teoreetiliselt võisid kõigis kolmes vallas lugemata jäänud hääled mõjutada volikogukohtade jaotust.
Madalama astme halduskohus lükkas samad kaebused jaanuaris tagasi, kuna ei pidanud tõestatuks hagis sisaldunud väiteid, nagu olnuks TietoEnatori valmistatud süsteem vigane ja ebaseaduslik. Küll aga leidis kohus, et süsteemi peaks veel «ühtlustama ja tänapäevastama».
Kõrgem halduskohus on lubanud hagisid menetleda n-ö ühes paketis ja kiiremas korras, seega võidakse otsuseni jõuda juba mais.
Probleeme e-valimiste ümber on ka Saksamaal, kus riigi föderaalne konstitutsioonikohus otsustas teisipäeval, et e-hääletuse kasutamine viimaste parlamendivalimiste ajal oli põhiseadusega vastuolus.
See aga ei muuda 2005. aasta valimistulemusi kehtetuks, kuna tõendeid võimalike eksimuste kohta pole. Seega peavad sakslased septembrikuistel üldvalimistel oma
eelistust taas pastaka ja pabersedeli abil näitama.
Puudused läbipaistvuses
Kohtunik Andreas Vosskuhle sõnul ei tähenda kohtuotsus, et riigis ei tohi enam kunagi digitaalselt hääletada, vaid märkis, et nelja aasta eest kasutatud tehnikas oli puudujääke. Tollastel valimistel andis oma hääle elektrooniliselt umbes kaks miljonit sakslast.
E-hääletussüsteemi kasutamise kaebasid kohtusse isa ja poeg: politoloog Joachim Wiesner ja tema füüsikust poeg Ulrich, kelle sõnul polnud nupule vajutamise teel hääletamine läbipaistev, kuna valija ei saanud kontrollida, kas tema hääl edastati korrektselt.