Paet: NATO peab olema Afganistanis aktiivsem

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Urmas Paet
Välisminister Urmas Paet Foto: Peeter Langovits

Välisminister Urmas Paeti sõnul peab NATO olema aktiivsem nii Afganistani võimuesindajate kui ka hõimu- ja usuliidrite kaasamisel otsuste tegemisse.


Oluline areng on sel aastal Afganistani presidendivalimiste toimumine. NATO välisministrid arutasid valimiste-eelset olukorda riigis ning kinnitasid ISAFi ja rahvusvahelise kogukonna jätkuvat toetust valimiste ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Välisminister Paeti sõnul tuleb NATO-l leida vajalikud väeüksused ja meetmed tagamaks valimiste turvalisus. «Samal ajal peavad afgaanid võtma poliitilise vastutuse valimiste korraldamisel,» lisas Paet, teatas välisministeerium.

NATO välisministrid otsustasid taastada NATO-Vene nõukogu tegevuse. Välisminister Paeti sõnul tuleks Venemaale anda võimalus näidata konstruktiivset suhtumist, huvi NATO-Vene suhete arendamise vastu ning tahet vastastikku huvipakkuvate teemadega edasi liikuda. «NATO kasutab NATO-Vene nõukogu dialoogiks Venemaaga kõigis küsimustes. Nii neis, milles on ühised arusaamad, kui neis, kus ühiseid arusaamu pole,» lisas Paet.

Välisminister Paeti sõnul on NATO-Vene koostöö oluline näiteks Afganistani, Iraani ja Lähis-Ida probleemidele lahenduse leidmisel ning massihävitusrelvade leviku piiramisel.

Samas rõhutasid välisministrid, et ei saa mööda vaadata NATO-Vene suhete halvenemise tegelikest põhjustest - Venemaa invasioon Gruusiasse, Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tunnustamine ning Venemaa jätkuv sõjaline kohalolek regioonis, mis on vastuolus mitme rahvusvahelise leppega. «Kuni Venemaa ei täida lepingutingimusi, millele ta on alla kirjutanud, ei saa me tõsiselt rääkida tõelisest NATO-Venemaa partnerlusest,» sõnas Paet.

NATO välisministrid vahetasid mõtteid ka Strasbourg/Kehli tippkohtumiseks ette valmistatava deklaratsiooni üle alliansi julgeolekust (Declaration on Alliance Security). Välisminister Paeti sõnul vajab NATO poliitilist deklaratsiooni alliansi tuleviku kohta, mis arvestaks liitlaste solidaarsust, jagatud väärtusi ja meie julgeoleku jagamatust, samuti rõhutaks transatlantiliste suhete jätkuvat tähtsust.

«Oluline on leida tasakaal meie kohustuste vahel, mis tulenevad ühelt poolt NATO põhialusest - kollektiivsest julgeolekust - ja teisalt praegustest ja võimalikest tulevastest operatsioonidest,» toonitas Paet.

Täna osales välisminister Urmas Paet NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis. Välisministrid arutasid alliansi operatsioonidega seonduvaid küsimusi, keskendudes Afganistanile ja Kosovole, samuti käsitleti suhteid Venemaaga. Välisministrite kohtumise raames toimus ka NATO-Ukraina komisjoni ja NATO-Gruusia komisjoni istung.

NATO välisministrid rõhutasid vajadust pöörata sõjaliste teemade kõrval suuremat tähelepanu tsiviilküsimustele ning Afganistani ja Pakistani arengute seosele. Samas on oluline arendada afgaanide vastutust.

NATO välisministrid kinnitasid tuge Ukrainale ja Gruusiale

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Aastane riiklik programm (ANP - Annual National Plan) tõhus meede valmistamaks riiki ette liitumiseks alliansiga, luues tugeva põhja integratsioonile Euroatlandi struktuuridega. «Eesti on valmis Gruusiale ja Ukrainale andma nõu ja jagama oma kogemusi ANP protsessis,» lisas Paet.

Alliansi välisministrid avaldasid toetust Gruusia territoriaalsele terviklikkusele ja rõhutasid rahvusvahelise kohaloleku olulisust Kaukaasia piirkonnas. «Rahvusvaheliste vaatlejate missioonide pikendamine ning rahvusvaheliste vaatlejate ja humanitaarabi ligipääs okupeeritud territooriumidele on ülimalt oluline - me peame jätkama oma jõupingutusi sel alal,» toonitas Paet.

NATO välisministrid kutsusid Venemaad üles täitma Gruusia konflikti lahendamiseks antud lubadusi. Paeti sõnul väljendasid NATO välisministrid muret seoses Venemaa otsusega tunnustada Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust ning otsusega rajada sõjaväebaas Abhaasiasse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles