Clinton lõi Lavroviga kohtumiseks helge tuju

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lõppeva nädala jooksul suutis USA välisminister Hillary Clinton tekitada võrdlemisi sooja atmos­fääri oma eilseks kohtu­miseks Vene kolleegi Sergei Lavroviga.


«Me vajutame taaskäivituse nuppu,» teatas Clinton eile Briti uudistevõrgus BBC avaldatud intervjuus. «Meil, mõlemal poolel (USA-l ja Venemaal – toim), on pikk nimekiri asjadest, mille mõningates valdkondades otsime koostööd.»



Lisades, et on ka valdkondi, kus kahe riigi arusaamad sugugi ei kattu, nagu näiteks Gruusia separatistlike piirkondade tunnustamine iseseisvate riikidena ning Thbilisi pürgimused pääseda ELi ja NATOsse.



Süüdistas Bushi


Nagu tõdes BBC, on Ühendriigid ja Venemaa viimastel aastatel piike murdnud mitmesuguste küsimuste üle. Näiteks Venemaa roll Gruusia sõjas, USA toetus Gruusia ja Ukraina NATO-pürgimustele ning amee­riklaste raketikilbi paigutamine Poola ja Tšehhisse.



Clinton avaldas BBC-le arvamust, et osalt võib pingetes süüdistada George W. Bushi valitsust. «Eelmisel administratsioonil oli üsna vastandav lähenemine Venemaale,» märkis ta. «Minu arvates on täitsa aus küsida, kui palju see Vene käitumist mõjutas.»



USA praeguse valitsuse sellenädalased sammud aga andsid Lavrovile põhjuse teatada, et ta ootab eile õhtul Genfis toimunud kohtumist Clintoniga ettevaatliku optimismiga.



Sõbralikud sammud


Kõigepealt lekkis nädala alguses ajalehe New York Times kaudu avalikkuseni teade, et president Barack Obama läkitanud Dmitri Medvedevile kirja, kus pakkunud kokkulepet, mille kohaselt loobub USA Poola ja Tšehhi raketikilbist, kui too aitab pidurdada Iraani.



Siis lendas Clinton Brüsselisse NATO välisministrite kohtumisele. Juba ette kuulutades, et toetab augustis tema eelkäija Condoleezza Rice’i teravate sõnade saatel määramata ajaks suletud NATO-Vene Nõukogu taaskäivitamist.



Selge oli, et kui juba ameeriklased nii ütlevad, siis Moskva-lembesemad Pariis ja Berliin on kindlasti poolt. Kui kasutada uudisteagentuuri AFP sõnastust, siis oli Leedu ainus 26 liitlasest, kes seda kokkulepet alguses torpedeeris.



Nagu tõdes AFP-le ajakirja Russia in Global Affairs toimetaja Fjodor Lukjanov, on mõlemad pooled andnud üksteisele positiivseid signaale. Ükski uudistekanal ei maininud Venemaa samme, küll aga probleeme, milles USA Moskva abi ootab – neist esimestena Afganistani ja Iraani.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles