Norra tragöödia aastapäev avab vanad haavad

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Utøya saare vastu jääva Utvika randa toodud lilled, küünlad ja lipud hukkunute mälestuseks
Utøya saare vastu jääva Utvika randa toodud lilled, küünlad ja lipud hukkunute mälestuseks Foto: SCANPIX

Norras leidis 22. juulil 2011. aastal aset Anders Behring Breiviki korraldatud massimõrv.

Oslos ja Utøya saarel hukkus 77 inimest, kellest enamik olid noored, edastab VG.

Möödunud aasta juuli keskel parkis Breivik oma valge paketiauto Oslo valitsuskvartali hoone ette. Hetk hiljem käivitus juhtumitejada, millest sai üks verisemaid Norra ajaloos.

«Mitte ükski riik ega rahvas ei suudaks unustada seda, mis leidis aset 22. juulil. See puudutas meid kõiki ja puudutab siiani. See julm tegu on kahjuks osa Norra ajaloost,» sõnas Norra peaminister Jens Stoltenberg kurva aastapäeva eel.

Stoltenberg oli 22. juulil 2011. aastal ette valmistamas esinemist Norra Tööpartei noorteorganisatsiooni liikmetele. Seda kõnet ta ei pidanud kunagi.

Kui tragöödia suurus ilmsiks sai, pidi Stoltenberg pidama Norra rahvale hoopis teiselaadse kõne.

Tragöödia aastapäeval peab Stoltenberg uue kõne, mis on suunatud nii norralasele kui teiste riikide esindajatele.

Selle nädala pühapäeval, 22. juulil toimub Oslo kesklinnas mälestuskontsert. Mälestusüritusi ning jumalateenistusi korraldatakse kogu Norras.

Asjatundjate arvates võivad aastapäev ja sellega seotud üritused mõjuda nii positiivselt kui negatiivselt ehk kiskuda vanad haavad lahti.

«Mälestame neid, kes kaotasid Oslos ja Utøyal elu. Samuti ülistada neid, kel õnnestus elu eest võideldes ellu jääda,  tänada appi tõtanud meditsiini- ja päästetöötajaid ning vabatahtlikke,» sõnas Norra kultuuriminister Anniken Huitfeldt.

Kohus massimõrvar Anders Behring Breiviki üle on peetud. Kohus langetab otsuse augustis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles