Leedu peab vastama naaberriigi Venemaa sõjaliste kulutuste kasvule ning võtma seda arvesse oma kaitse-eelarvet koostades, ütles Leedu parlamendi julgeoleku- ja kaitsekomisjoni juht BNSile.
Leedu seadusandja muretseb Venemaa ümberrelvastumise pärast
23. juuli 2012, 08:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalal tegi Vene rahandusministeerium teatavaks 2013. aasta eelarvekava erinevates valdkondades ning sellele tuginedes kasvavad kaitsekulutused käesoleva aastaga võrreldes 25 protsenti.
«Ma tahaks osutada tähelepanu asjaolule, et seesugune kasv on viimase kümnendi jooksul aset leidnud igal aastal. Sõjaline eelarve on kasvanud igal aastal 20-30 protsenti. Loomulikult, kui sõjaline eelarve kasvab sellise kiirusega, tekib küsimus, milleks sellist raha vaja on. Antud juhul pole kahtlust, et see läheb ümberrelvastumiseks, ning kõike seda näeme me Kaliningradis,» sõnas BNSile seimi kaitsekomisjoni esimees Arvydas Anušauskas.
«Teisalt ei saa märkimata jätta üht suhtelist erinevust. Kui Leedu oma kaitsekulusid planeerib, on see ühe elaniku kohta viis korda väiksem kui Venemaal. Kujutlegem, et Leedu võtab ära 3,5 miljardit litti (üle miljardi euro) oma sotsiaal-, tervishiou- ja muudest programmidest. Sellel oleks tohutu mõju inimeste heaolule. Meil jääb üle üksnes kaasa tunda vene rahvale, sest väidetavate imperialistlike traditsioonide jätkamine ühes valdkonnas mõjub neile valulikumalt,» lisas ta.
Kui Venemaa hoogustab ka edaspidi oma sõjalisi kulutusi ja sõjaväe relvastamist, siis on seadusandja hinnangul kümnekonna aasta pärast Leedu naabruses hästi rahastatud ja moodsa relvastusega sõjaline grupeering.
«Leedu ei saa mõistagi adekvaatselt vastata, sest meil ei ole miljardeid, kuid teatud sõjaliste kulutuste kasvu on vaja, et me saaks kaitsekulutused viia kriisieelsele tasemele. See on meie julgeoleku jaoks tõepoolest tähtis,» ütles Anušauskas, pöörates tähelepanu, et Venemaa sõjaliste kulutuste kasv on muutunud ka vähem läbipaistvaks.
«Varem salastasid nad kolmandiku. Nüüd salastavad nad poole kogu informatsioonist sõjaliste kulutuste kohta. Läbipaistvuse taseme langus näitab, et võimud tegutsevad nagu heaks arvavad. Vene parlamendil on üha vähem voli kontrollida raha kulutamist ning see võib viia oligarhiliste skeemideni,» ütles parlamendikomisjoni juht.
Vene rahandusministeeriumi andmete kohaselt kavatseb riik samaaegselt sõjaliste kulutuste kasvuga kärpida sotsiaalkulusid.
«See on mõistagi Venemaa siseasi, kuid ma arvan, et iga selle riigi kodanik, kes annab osa oma tulust sotsiaalkindlustussfääri, võiks mõelda, mida ta kaotab ja mida vastu saab,» lisas Anušauskas.
Leedu president Dalia Grybauskaite on hoiatanud NATO partnereid Venemaa Kaliningradi piirkonna militariseerimise eest.
Balti parlamentide väliskomisjonid ütlesid juunis Leedus Nidas peetud kohtumisel, et Vene võimuesindajate avaldused riigi kasvava sõjalise võimsuse kohta tekitavad naaberriikides muret.