Võimupartei Ühtne Venemaa süüdistab Eesti saatkonda Helsingis soovis ülistada ja taaselustada natsismi ja fašismi.
Ühtne Venemaa ründab Eesti saatkonda Helsingis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene võimupartei juhtkonna pahameele ajendas 23. märtsil Helsingis toimuv seminar kommunismi kuritegudest eesti rahva vastu.
Ühtse Venemaa presiidiumi liige ja patriootilise klubi koordinaator Irina Jarovaja kinnitas Interfaxile edastatud pressiteates, et seminaril on kavas näidata filmi «The Soviet Story», mis ülistab fašistide eestlastest käsilasi, kes tapsid Hatõnis ja põletasid Pihkvamaal külasid.
Jarovaja tõstis esile, et üritus toimub Eesti saatkonna korraldusel. «Sellised ettevõtmised on suunatud vaid natsismi ja fašismi taaselustamisele,» teatas ta.
Ühtse Venemaa esindaja sõnul näitavad sellised üritused, et Venemaa peab rakendama meetmeid kaitsmaks oma au ja väärikust ning ajaloolist tõde.
Jarovaja lisas et «The Soviet Story» ja teised sellelaadsed filmid mustavad Venemaa suuri võite ja nõukogude rahvast tabanud tragöödiat ning on suunatud pingete suurendamisele rahvuste vahel. Ta kinnitas, et sellised asjad löövad kiilu eestlaste ja venelaste vahele ning see on Soomes karistatav tegevus.
Jarovaja toetas Venemaa eriolukordade ministri Sergei Šoigu hiljutist ettepanekut, mille kohaselt tuleks sisse seada kriminaalkaristus «Nõukogude Liidu poolt Suures isamaasõjas saavutatud võidu rüvetamise eest.»
23. märtsil korraldab Eesti saatkond Helsingis koostöös Läti ja Leedu saatkondade, kirjastusega WSOY ning Soome Audiovisuaalarhiiviga ajalooseminari «Hirm müüri taga», mis on pühendatud 60 aasta möödumisele märtsiküüditamisest ja 20 möödumisele raudse eesriide ja Berliini müüri langemisest.
Lisaks esitletakse samal päeval kirjanike ja kolumnistide Imbi Paju ja Sofi Oksaneni koostatud soomekeelne artiklikogumik «Kõige taga oli hirm,» teatas välisministeerium.
«See on raamat hinnast, mille Eesti pidi maksma inimkonna kõige vägivaldsema utoopia elluviimise eest, sellest, kuidas Eesti kaotas oma ajaloo ja siis selle tagasi sai,» kirjutatakse kogumiku väljaandnud kirjastuse WSOY pressiteates.
Kogumikus «Kõige taga oli hirm» räägitakse raudse eesriide tagusest olukorrast okupatsiooniaegses Eestis ja teistes Balti riikides ning otsitakse vastust küsimustele, kas KGB suutis lääne ajalookäsitlusi kallutada; miks nõukogude terrori ohvrid oma läbielamistest avalikult rääkida ei saanud ja mis on olnud selle tagajärjed; kuidas inimesed on saanud hakkama hirmu, diskrimineerimise ja propaganda najal toimivas süsteemis.