Fritzli juhtum – meediahullus õnnetus Austrias

Esmaspäeval algab Austrias rahumeelses St Pölteni linnas kohtuprotsess sajandi jäleduseks tembeldatud loo üle – oma tütre vangistanud ja talle lapsi sigitanud Josef Fritzl astub kogu maailma kaamerate silme all õigusemõistjate ette.

Teod, milles teda süüdistatakse, pole sellised, millest vabatahtlikult detaile kuulata tahaks –  juba vandekohtunike leidmisega oli austerlastel raskusi – keegi ei soovinud juhtumi üksikasjadesse liialt süveneda.

73-aastane mees peab vastust andma vägistamise, intsesti, vabaduse röövimise, orjastamise ja sundimise eest.

Kõige tõsisem on aga süüdistus mõrvas – õigemini selles, et ta lasi surra ühel seitsmest tütar Elisabethile sigitatud lapsest, laskmata nõrgale vastsündinule arstiabi kutsuda.

Fritzli advokaat on juba teatanud, et keldrikoletiseks ristitud mees on lubanud suure osa süüdistustest omaks võtta, kuid mõrva tunnistamist nende hulgas siiski pole. Samamoodi väidab orjastaja, et tema vabastamise järel psüühiliselt tõsiselt häirituna näinud tütar oli seksuaalsuhetes oma lihase isaga vastastikusel kokkuleppel. Elisabeth ise on aga kirjeldanud, et isa pani ta vägistamise ajaks käeraudadesse.

Hoolimata ilmselt nädala pärast langetatava otsuse täpsest sisust, on aga selge, et Josef Fritzl jääb juba kõrge vanuse tõttu vangistusse ilmselt oma elu lõpuni.

Vabandust paluma pole mees siiani kippunud – küll lubas ta end psühhiaatriliseks uurimiseks, et aru saada, mis viga tal küljes on. «Teadsin kogu aeg, et see, mida ma teen, on vale,» on Fritzl ise kinnitanud.

Austria ajaloo üheks häbiväärsemaks kuulutatud juhtum on ühtlasi riigi üks tähtsamaid. Fritzli saatust võib Austria ajalehe Die Presse hinnangul jälgima tulla paarsada ajakirjanikku üle ilma. Suur meediahuvi on aga karjuvas vastuolus St Pölteni üsna tagasihoidliku kohtumajaga, mille suurimas saalis on napilt 100 istekohta.

Ka lisatoolidest poleks ajakirjanikel või niisama huvilistel siiski mingit kasu – kohtunik Andrea Humer on juba otsustanud, et avalikud on kohtuprotsessil vaid avasõnad prokurör Christiane Burkheiserilt ja ilmselt ka kaitsja Rudolf Mayerilt, kirjutas Die Presse.

Väljaspool kohtusaali meediale siiski halastatakse – kohtumaja juures asuval parkimisplatsil pannakse püsti suur telk ning ilmselt ka ekstra kiirtoiduputka.

Kuigi ohvrite kaitse on vajalik, on range salastatus tekitanud ka küsimuse kogu juhtumi kalevi alla pühkimises. Ka Fritzli õudustegude puhul oli üheks jahmatavaks faktiks see, et 24 aastat topeltelu elanud mees ei sattunud kordagi ametivõimude lähema uurimise alla ning kodulinnas Amstettenis üsna lugupeetud mehe jälkidest tegudest ei teadnud keegi.

Fritzl ise on kogu aja pärast juhtumi ilmsikstulekut möödunud aasta mais veetnud politsei järelevalve all. Tema turvamiseks kulutatakse järgmisel nädalal ohtralt jõudu – kümned valvurid, politseinikud ja isegi eraturvafirma töötajad tegelevad nii kohtumajas kui ka sellest väljas süüdistatu turvalisusega. Politsei ei piirdu turvamisel ainult kohtumaja või maapinnaga – keelatud on ka kõik lennud üle St Pölteni vangla, kus Fritzl asub ja üle kohtumaja, kus tema üle õigust mõistetakse, kirjutas uudisteagentuur AFP.

Austrial on õnnestunud peaaegu täielikult varjul hoida Fritzli tütar Elisabeth ning tolle lapsed, kes elavad väidetavalt täiesti uute nimedega hoopis teistes kohtades. Ka kohtusse kannatajad ei ilmu – Elisabethi videotunnistust näidatakse vandekohtule DVDdelt.

Küllalt leidub siiski ka neid, kes soovivad juhtumi pealt teenida – nii müütas üks süüdistatavat väidetavalt psühhiaatriahaiglas näinud mees temast tehtud pilti 50 000 euroga (780 000 krooni), vahendas Süddeutsche Zeitung.

St Pölteni kohalik internetileht andis aga teada, et ei kavatse Fritzli lugu kuidagi kajastada. Küll aga kutsub see ohvreid rahaliselt toetama. Väidetavalt mitmemiljonise võlakoormaga Fritzl ise üritas rahateenimiseks ajakirjandusele maha müüa õigusi oma loo rääkimiseks.

Amstetteni õuduste kronoloogia

•    28. augustil 1984 sulgeb Josef Fritzl oma tollal 18-aastase tütre Elisabethi keldrisse ning jätab ta sinna käeraudadega kinnitatult.
•    29. augustil 1982 kuulutatakse Elisabeth kadunuks. Kuu pärast Elisabethi kadumist avalikustab isa kirja, kus noor naine palub, et teda taga ei otsitaks.
•    19. mai 1993. «Kadunud» tütar jätab isa sõnul üheksakuise lapse perekonna maja ette. Beebi kõrval on käsitsi kirjutatud kiri, kus «Elisabeth» mainib, et tal on juba tütar ja poeg ning rohkem ruumi laste jaoks pole. Need juba varem sündinud lapsed elasid tegelikult ema juures keldrikongis.
•    15. detsember 1994. Samadel asjaoludel leitakse perekonna maja juurest kümnekuune tütar.
•    3. august 1997. 15-kuune poiss «avastatakse» samuti vanavanemate maja eest. Tema kaksikvend suri keldris, laiba põletas isa.
•    16. detsember 2002. Elisabeth sünnitab veel ühe poja, nagu ta väidetavalt 2003 kirjutatud kirjas oma vanematele teada annab. See laps jääb keldrisse.
•    19. aprill 2008. Raskelt haige ja teadvusetu 19-aastane Kerstin tuuakse vanavanemate maja juurde ja viiakse Amstetteni kliinikusse. Tüdruku juures on käsitsi kirjutatud kiri, kus ema haige tütre eest hoolitsemiseks abi palub.
•    Niikaua kuni politsei otsib haige Kerstini ema, toob Josef Fritzl oma tütre ning selle 18- ja 5-aastase poja üles ja teatab oma abikaasale, et Elisabeth tuli mõlema lapsega koju tagasi.
•    26. aprillil 2008 võtab politsei vihje saamise järel Josef Fritzli koos oma tütrega Amstetteni kliiniku lähedal kinni ja tütar räägib oma saatusest. Naine jätab psüühiliselt äärmiselt häiritud mulje.
•    27. aprillil otsivad kriminalistid keldrivangla juurdepääsu. Sama päeva õhtupoolikul kirjeldab Josef Fritzl ise maa-aluse kongi juurdepääsumehhanismi ja politsei avab selle.
•    28. aprillil tunnistab Fritzl, et hoidis tütart 24 aastat vangis ja oli isaks tolle seitsmele lapsele. 
•    29. aprillil kinnitavad DNA-uuringud, et kõik kuus Elisabeth Fritzli last on tema isalt. Amstettenis toimub küünlatseremoonia Elisabethi ja laste toetuseks.
•    30. aprill. Elisabeth ja tema lapsed on eraldi psühhiaatriahaigla tiivas, Josef Fritzl vahi all.
 •    15. oktoobril kinnitavad prokurörid, et Fritzl on kohtuistungiks valmis. 73-aastane mees on mõistuse juures, kuigi tal on tugev isiksusehäire.
•    13. novembril esitatakse Fritzlile ametlik süüdistus mh ühe lapse mõrvas, kelle ta Elisabethile sigitas. Selle eest võib teda oodata eluaegne vanglakaristus.
•    22. jaanuar 2009. St Pölteni kohus kinnitab, et Fritzli kohtuistung algab 16. märtsil. Selle kestvuseks ennustatakse umbes nädalat.