G20 lubas IMFi ressursse oluliselt suurendada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Londoni lähedale Horshamisse kogunenud G20 riikide rahandusministritel ja keskpankuritel oli pingeliste kõneluste vaheajal aega poseerida ka ühisfotoks.
Londoni lähedale Horshamisse kogunenud G20 riikide rahandusministritel ja keskpankuritel oli pingeliste kõneluste vaheajal aega poseerida ka ühisfotoks. Foto: Reuters / Scanpix

Maailma juhtivad tööstusriigid lubasid laupäeval peetud kõnelustel märkimisväärselt suurendada Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) käsutuses olevaid ressursse, et aidata raskustesse sattunud riike.



Kohtumisel Londoni lähedal Horshamis tõotasid G20 riikide rahandusministrid ja keskpankurid, et IMFile antakse piisavalt ressursse, et see saaks hättasattunud riikidele, eriti Ida-Euroopas, suurema krahhi ärahoidmiseks raha laenata.



Kõnelustel viibinud allikate sõnul tahetakse ressursse suurendada enam kui kaks korda, vahendas The Daily Telegraph. Et praegu on IMFil selleks eesmärgiks kasutada umbes 250 miljardit dollarit (üle kolme triljoni krooni), võib see tähendada vahendite suurendamist kolm korda ehk kuni 750 miljardi dollarini (9,1 triljonit krooni).



Ühtlasi leppisid ministrid kokku, et tehakse lõpp 50 aastat vanale tavale, mille kohaselt valivad IMFi juhi Euroopa riigid, samas kui Maailmapanga juhi määrab USA. Uue ettepaneku abil tahetakse suurendada Hiina ja teiste kiiresti arenevate riikide mõju IMFi tegevusele.



Ministrid rõhutasid ühisavalduses, et kõige olulisem prioriteet on taastada majanduse jaoks elulise tähtsusega laenuandmine. Selle eesmärgi nimel tõotasid keskpangad hoida intressimäärasid madalana nii kaua kui vajalik. Peale selle tõotati võidelda protektsionismi vastu.



Ent nii nagu kõneluste eel, levis ka pärast kohtumist kuuldusi, et Ühendriikide ja Euroopa vahel esineb lahkheli selles, kuidas kõige paremini majanduslangust peatada. Näiteks soovib USA, et ülejäänud maailm võtaks samuti nende eeskujul vastu suuri stimulatsioonipakette, ent mõned Euroopa riigid, iseäranis Saksamaa, ei tihka riigivõla suurendamise hirmus seda teha.



Nii ei suutnud riigid Horshamis üksmeelele jõuda ka konkreetses summas, mida nad kriisi ajal majanduse elavdamiseks süstima kohustuksid. Eriarvamused valitsesid ka selles osas, milliseid reforme oleks vaja finantsturgude regulatsiooniks.



BBC majandustoimetaja Step­hanie Flandersi sõnul polnud kokkulepped midagi enamat kui odav jutt. Küll aga moodustab kokkulepitu aluse täpsemateks sammudeks 2. aprillil Londonis peetaval G20 riigipeade kohtumisel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles