Prantsuse parlament toetas naasmist NATO sõjalistesse juhtorganitesse

French Prime minister Francois Fillon delivers a speech, on March 17, 2009 at the French National Assembly in Paris, prior to the vote by the French parliament on president Nicolas Sarkozy's decision to bring France back into Nato's military command, more than four decades after it pulled out. Widely viewed as one of Sarkozy's most important foreign policy changes, the move has drawn fire from nationalists and some in his right-wing party who see it as a shift towards a more US-friendly stance. AFP PHOTO BERTRAND GUAY Foto: BERTRAND GUAY/AFP

Prantsuse parlament toetas teisipäeva õhtul president Nicolas Sarkozy otsust naasta enam kui 40 aasta järel NATO sõjalistesse juhtorganitesse; paljud seadusandjad näevad sammus ohtu riigi sõltumatusele.

Rahvasaadikud toetasid valitsuse välispoliitilist otsust 329 poolthäälega 238 vastu pärast rahvusassamblees tunde kestnud tuliseid arutelusid Prantsusmaa rolli üle alliansis.

Konservatiivne peaminister François Fillon ütles eelnevalt, et tema valitsus on NATO-hääletuse kaotamisel valmis tagasi astuma, mille tingis tugev kriitika nii vasak- kui paremjõududelt NATO-sidemete tugevdamise kohta.

NATO sõjalistesse struktuuridesse naasmise plaani tagasilükkamine oli samas sisuliselt välistatud valitsuspartei tugeva enamuse tõttu parlamendi alamkojas.

Fillon lisas, et vastutasuks naasmise eest alliansi sõjalisse juhtkonda, antakse Prantsusmaale «kahtlemata» oluline ametipost Virginia osariigis Norfolkis. See oli esimene ametlik kinnitus ametivõimudelt, et Pariis võib saada prestiižse koha ühes alliansi olulises struktuuris.

«Me tahame võtta oma koha seal, kus NATO tuleviku üle arutatakse,» ütles Fillon viitega Ühendriikides paiknevale NATO ümberkujundus- ja arendusjuhatusele (Allied Command Transformation), kuhu ilmselt nimetatakse üks Prantsuse kindraleist.

Prantsusmaa president Sarkozy teatas juba eelmisel nädalal ametlikult, et riik naaseb alliansi väejuhatusse, tühistades sellega kindral Charles de Gaulle'i 1966. aasta otsuse lahkuda NATO sõjalistest juhtorganitest protestiks Ühendriikide domineerimise vastu.

Presidendi otsus pälvis nii rahvuslaste kui Sarkozy enda erakonna UMP kriitika, kuna selles nähakse nihkumist USA-sõbralikemate seisukohtade suunas. Prantsusmaa välispoliitikas on aastakümneid valitsenud tugev iseotsustamise tahe nii diplomaatilistes kui ka kaitseküsimustes.

«Meie rahvus ei allu kellegi korraldustele,« ütles Fillon otsuse kaitsmiseks. «Prantsusmaa jääb Prantsusmaaks oma tõe järele nõudmise ja oma hiilguse järele nõudmisega.» Samas ei vaja Sarkozy tegelikult parlamendi heakskiitu naasmisküsimuses ja ta on öelnud, et saadab kirja oma otsuse kohta NATO juhtstruktuuridesse lähiajal.