Oma tütre vangistanud ja teda vägistanud Josef Fritzli süüasja saaga sai eile lõpu, kui kaheksaliikmeline vandekohus mõistis mehe süüdi ka ühe lapse tapmises ja seega vangi elu lõpuni.
Austria intsesti-isa veedab ülejäänud elu vangistuses
20. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prokuröri sõnul ei võimaldanud Fritzl 1996. aastal ühele vastsündinule oma tütre palvetest hoolimata arstiabi, kui intsestist sündinud lapsel tekkisid hingamishäired. Lisaks rängimale teole mõisteti ta süüdi ka teistes: vabaduse röövimises, orjastamises, sunduses, vägistamises ja verepilastuses. Sealjuures pole orjastamises varem kedagi Austrias süüdi mõistetud.
Fritzlit karistati eluaegse vabadusekaotusega kinnises psühhiaatriahaiglas, nagu soovitas kohtu arstlik ekspertiis. Kohtu otsus on lõplik ja see viiakse täide kohe.
Muuhulgas ka Amstetteni keldrikoletiseks nimetatud kurikuulus kohtualune oli juba kolmapäeval kõik süüdistused omaks võtnud ning tunnistas, et tal on oma tegude pärast «kogu südamest kahju». Samas säilitas ta avalikkuse ees näilise tundetuse ega ilmutanud mingeid emotsioone ka kohtuotsuse ettelugemise ajal.
Kohtu otsuse peale kinnitas süüdistatu, et lepib sellega. Fritzli advokaadi sõnul loobus tema klient võimalusest edasi kaevata. Kaitsja sõnul murdus mees täielikult pärast seda, kui nägi oma aastaid vägistatud tütre tunnistusi videolt ning viimane ilmus üleeile ootamatult ka kohtusaali.
Laiemale üldsusele pole praeguseks juba 42-aastast palju kannatanud naist kunagi näidatud. Nii temale kui ka tema lastele on antud uus identiteet ning nende elupaika ei avalikustata, vältimaks meedia tormijooksu.
Protsessi alguses eitas Fritzl mõrva ja orjastamist, ehkki võttis omaks teised süüdistused.
Eile kohtus oma arvamust avaldanud psühhiaatri kinnitusel on Fritzl võimeline oma tegude eest vastutust kandma, sest ta ei ole vaimuhaige. Samas kannatavat süüdimõistetu raske isiksusehälbe all.
Eksperdi sõnul peituvad selle põhjused lapsepõlves kogetud hirmus, eraldatuses ja ahistamises, mida mees üritas hiljem kompenseerida jõu ja võimu kehtestamisega nõrgema üle.
Seejuures väitis psühhiaater, et kohtualune on «sündinud vägistajaks» ning võib oma tegusid korrata, kui teda ei ravita.
Austria kriminaalkoodeksi alusel viiakse Josef Fritzl esmalt tavalisse keskvanglasse Viini lähedal ning seal uuritakse lähemalt, millist teraapiat talle saab teha, selgitati protsessile järgnenud pressikonverentsil ajakirjanikele.
Kohtu pressiesindaja sõnul oleks võimalik, et ka sedavõrd rasketes kuritegudes süüdi mõistetu pääseb kunagi uuesti vabadusse.
See eeldab esmalt psühhiaatrilise ravi õnnestumist, et ta võidaks üle viia psühhiaatrilisest asutusest tavavanglasse.
Siis poleks teoreetiliselt välistatud ka see, et eluks ajaks vangi mõistetu pääseb pärast 15 aasta pikkust karistuse kandmist katseajale, kui sellega nõustub kohus.