Araabia kevade ülestõusuga alanud mitmed poliitilised üleminekud on nihutamas maailmajõudude tagakaalu ja USA hakkab mängima vähem domineerivat rolli, väitis täna juhtiv mõttekoda.
Mõttekoda: USA võtab muutuvas maailmas teisejärgulise rolli
13. september 2012, 13:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut (IISS) hoiatas, et Lähis-Ida eelmise aasta revolutsioonidega kaasnenud optimism on lahtumas aeglase reformitempo ja kartuste tõttu, et islamistlikud parteid täidavad võimuvaakumi.
Londonis oma iga-aastast raportit esitlenud IISS tõstis maailmapoliitikat muutvate faktoritena esile ka eelseisvaid USA presidendivalimisi ning Hiina, Põhja-Korea ja Vene võimuladviku muutusi.
«Pärast lühikest üllatavat muutusteplahvatust oli periood 2012. aasta keskpaigani selline, kus ohu alla sattunud huvidega iinimesed üritasid pidurile vajutada,» seisis uurimuses pealkirjaga «Strateegiline Uuring 2012: Maailma sündmuste aastaraamat.»
«See ilmnes kõige selgemalt Araabia maades pärast 2011. aasta ülestõusulaines, kuid oli märgatav ka toimivat tulevikurada otsivas Euroopas, Venemaal pärast Vladimir Putini tagasivalimist ja ka juhtkonnavahetuse suunas liikuvas Hiinas.»
«USA jäi aga sekkuva ajastu ja veel kuju võtva uue rolli vahelisse üleminekuperioodi, seisis veel raportis.»
Moslemi Vennaskonna liikme Mohammed Morsi valimine Egiptuse presidendiks näitas piirkonna islamistlike erakondade oskust poliitilist ebakindlust ära kasutada.
Aastaraamatu autorid hoiatasid ka, et islamistide esilekerkimine jätab piirkonna geopoliitikale märgatava jälje, muutes Iisraeli aina närvilisemaks. Üha jätkuvad Süüria rahutused võivad aga kaasa tuua vahekorra klaarimise Türgiga ja lisaks veelgi raskendada Iraani positsiooni piirkonnas.
«Ankara ja Damacuse vaheline tuline sõnavahetus, Süüria sissetungid Liibanoni ja Hezbollah' positsioneerumine, need kõik sisaldavad endas võimalikku sõjategevuse eskaleerumist.»
Raporti autorid panid ette, et regiooni võimud ei kaldu näpunäidete saamiseks enam Washingtoni poole vaatama, sest viimased on kärpinud oma eelarvet, võtnud Iraagi sõjast õppust ja pidanud WikiLeaksi avaldatud materjalide pärast häbi tundma.
«See võib olla ajutiseks faasiks, kuid enamik maailmast eeldab Washingtonist praegu vähem ja sõltub USA käikudest ka senisest väiksemal määral, seisis järelduses.»
Barack Obama ja Mitt Romney heitlevad praegu presidendiameti pärast, kuid sõltumata sellest, kes neist kahest novembris võidab, mängib USA senisest vähemolulisemat rolli.
«Nii Obama kui Romney jaoks paistavad järgmise ametiaja võtmeküsimusteks olema kodused mured, erilise tähelepanuga majandus- ja eelarvepoliitikal.»
IISS ennustas ka seda, et kuigi Putin saabus võimule tagasi suhteliselt valutult, ootavad riiki ees ebastabiilsed ajad.
«Tema tagasivalimise tõttu puhkenud kesklassiprotestid märgivad Vene poliitilises süsteemis laialdast ümberkujunemist. Meeleavaldused viitavad sellele, et Venemaa on arenenud sotsiaalmajanduslikult nõnda kaugele, et üksikliidril pole enam võimalik kogu riiki valitseda.»
Putini jätkuva võimu põhjusena nägi mõttekoda killustunud opositsioonijõude ja presidendivõimu kindlustada aidanud valimisjärgseid muudatusi.