Euroopa Parlament võttis täna vastu resolutsiooni, milles taunitakse inimõiguste olukorra järsku halvenemist Venemaal viimaste kuude jooksul.
Europarlament võttis vastu Venemaad kritiseeriva resolutsiooni
13. september 2012, 15:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Resolutsioonis «Õigusemõistmise poliitilisest ärakasutamisest Venemaal» väljendatakse muret mitmete seaduste vastuvõtmise üle, mida «võidakse ära kasutada opositsiooni ja kodanikuühiskonna, arvamusvabaduse ja kogunemiste vabaduse edasiseks kitsendamiseks».
Seadusandjad osutavad, et Venemaa on Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) täieõigusliku liikmena võtnud endale teatavaid kohustusi, ning toonitavad, et Venemaa ja Euroopa Liidu vahelised sisukad ja konstruktiivsed suhted sõltuvad Moskva jõupingutustest, mis on suunatud demokraatia, seaduse ülimuslikkuse ja peamiste inimõiguste austamise tugevdamisele.
Dokumendis loetletakse juhtumeid, milles EP liikmed näevad õigusemõistmise ärakasutamist poliitilistel eesmärkidel.
«Euroopa seadusandjad on sügavalt pettunud Nadežda Tolokonnikovale, Maria Aljohhinale ja Jekaterina Samutsevitšile langetatud kohtuotsuses ning ebaproportsionaalselt karmis karistuses.»
Muu hulgas on selles juttu punkbändi Pussy Riot vangistamisest, riigiduuma saadiku Gennadi Gudkovi väidetava seaduserikkumise uurimisest, Moskvas niinimetatud miljonite marsil osalenute süüdistamisest ning kriminaalasjade algatamisest opositsionääride suhtes.
«Euroopa seadusandjad on sügavalt pettunud Nadežda Tolokonnikovale, Maria Aljohhinale ja Jekaterina Samutsevitšile langetatud kohtuotsuses ning ebaproportsionaalselt karmis karistuses,» kinnitatakse avalduses.
«See kohtuasi lisandus viimasel ajal Venemaa Föderatsioonis vallandunud poliitilistel põhjustel toimuvale karmile hirmutamise ja tagakiusamise lainele, see tendents tekitab Euroopa Liidus üha suuremaid kartusi,» osutavad seadusandjad.
Resolutsioonis väljendatakse lootust, et Pussy Rioti kohtuotsus vaadatakse ümber ning seda muudetakse vastavalt Venemaa rahvusvahelistele kohustustele.
Seadusandjad väljendavad sügavat muret kriminaalasjade algatamise pärast spionaažis süüdistatavate teadlaste suhtes, opositsiooniaktivisti Taissia Ossipova süüdimõistmise pärast «kahtlaste ning võimalik, et fabritseeritud tõendite alusel», samuti 6. mai meeleavalduse järel kinni võetute vahi all hoidmise ning nende ja väljapaistvate opositsiooniaktivistide Aleksei Navalnõi, Boriss Nemtsovi ja Sergei Udaltsovi suhtes kriminaalasjade algatamise pärast.
Riigiduuma saadiku Gennadi Gudkovi mandaadist ilmajätmise protseduuri algatamist peavad EP liikmed opositsioonipartei hirmutamiseks.
Seadusandjad kutsuvad Venemaad «hoiduma seaduste suvalisest kasutamisest opositsiooni liikmete allasurumiseks».
EP meenutab Venemaa võimudele, et «kaasaegne ja õitsev ühiskond peab kaitsma kõigi kodanike individuaalseid ja kollektiivseid õigusi, ning kutsub selles kontekstis kompetentseid organeid muutma uusi vabaühenduste seadusi, et kaitsta poliitilise tagakiusamise eest kodanikeühendusi, mis saavad rahalist toetust autoriteetsetelt välismaistelt fondidelt».
Resolutsioonis väljendatakse samuti muret mõistete «ekstremistlik tegevus» ja «ekstremistlik organisatsioon» laia tõlgenduse pärast Venemaa seadusandluses, taunitakse hiljuti mõnedes Venemaa regioonides vastu võetud seadusi, mis kriminaliseerivad soolist identiteeti ja seksuaalset orientatsiooni puudutava info avaldamise.
Euroopa seadusandjad kutsuvad Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu välispoliitikajuhti osutama järjekindlat toetust Venemaa kodanikuühiskonna aktivistidele ning uute rohujuure-liikumiste esindajaid.
Nad kutsuvad samuti EL-i jätkama surve avaldamist Venemaa võimudele, et nad täidaksid OSCE standardeid inimõiguste ja demokraatia, seaduse ülimuslikkuse ja kohtuvõimu sõltumatuse vallas.