Suri endine Vene kaitseminister Gratšov

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pavel Gratšov.
Pavel Gratšov. Foto: SCANPIX

Moskvas suri pühapäeval endine Vene kaitseminister Pavel Gratšov, kes viis väed 1994. aastal Tšetšeeniasse ja jäi hilisemas võimuvõitluses kaotajaks.

Sõjaväekomandöride Klubi, kõrgete erusõjaväelaste ühenduse esindaja Nikolai Derjabini sõnul suri 64-aastaseks elanud kindral Gratšov Višnevski sõjaväehaiglas.

Gratšov oli Nõukogude Liidu kangelane ja Venemaa esimene armeekindral. Afganistani sõja veteran töötas alates 1991. aasta jaanuarist õhudessantvägede komandörina. Sama aasta augustiputši ajal kuuletus ta esmalt riigipöörajate hulka kuulunud kaitseminister Dmitri Jazovile, kuid läks lõpuks toonase Vene NFSV presidendi Boriss Jeltsini poolele üle ja jäi talle truuks ka 1993. aasta vastasseisus ülemnõukoguga.

Kaitseministriks sai Gratšov 1992. aastal. Ta alustas 1994. aastal valitsuse korraldusel sõda Tšetšeenia separatistidega ja sattus kiiresti inimõigusorganisatsioonide kriitika märklauaks. Jeltsinile lubatud «võidukas välksõda» osutus läbikukkumiseks, kui Vene armee tankid jäid Grožnõis tule alla ja Gratšov andis korralduse lauspommitamiseks, milles hukkusid kümned tuhanded inimesed.

Samuti heideti Gratšovile ette korruptsiooni relvajõududes ja teda seostati uuriva ajakirjaniku Dmitri Holodovi mõrvaga.

Gratšov vallandati kaitseministri kohalt 1996. aastal juunis, kolm päeva pärast seda, kui Jeltsin oli presidendivalimiste esimeses voorus edestanud kompartei esimeest Gennadi Zjuganovit. Üheks tagandamise ajendiks oli tõik, et ebapopulaarne minister võinuks raskendada Jeltsini tagasivalimist teiseks ametiajaks.

Samuti jäi Gratšov võimuvõitluses alla valimistel kolmandaks tulnud kindral Aleksandr Lebedile, kelle Jeltsin nimetas tagala kindlustamiseks oma julgeolekunõunikuks ja kes allkirjastas juba sama aasta augustis Tšetšeenia sõja lõpetanud rahuleppe.

Vene väed sisenesid teist korda Tšetšeeniase 1999. aastal, kui Jeltsin oli viimaseid kuid presidendiametis ja peaministriks oli saanud Vladimir Putin.

Seevastu Gratšov määrati pärast kaitseministri ametikohalt tagandamist presidendi eriseadlusega tööle riiklikusse relvaekspordifirmasse Rosoboroneksport, kus ta 2007. aastal vallandati.

Gratšov viidi haiglasse 12. septembril.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles