Valgevene opositsioon süüdistas eile hilisõhtul võime valimispettuses, kahtluste ja pilamise pearõhk oli suunatud valimiskomisjoni varakult väljakuulutatud üsnagi kõrgele osalusprotsendile 65,9.
Valgevene opositsioon süüdistas võime valimispettuses
24. september 2012, 08:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Opositsiooni hinnangul pole veel enne valimisjaoskondade sulgemist väljakuulutatud osalusprotsendil tegelikkusega mingit seost. Valimiskomisjon tõstis hiljem lõplikele tulemustele viidates osaluse koguni 74,3 protsendile.
«Valimiskomisjon valetab jõhkralt ja häbitult, need numbrid ei kattu isegi ligilähedaselt vaatlejate poolt täheldatuga,» märkis erakonna Valgevene Kristlik Demokraatia juhtivliige Vitali Rumaševski.
«Pea igas suuremas linnas toimus boikott,» kinnitas Rumaševski, kelle partei vaatlejate hinnangul osales vaid umbes 38 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.
Opositsioonipartei Valgevene Liikumine peasekretäri asetäitja Juri Gubarevitši sõnul olid valimised vaid tööriistaks, millega kinnistada president Aleksandr Lukašenko võimu.
«Võimud loodavad niigi tulemuste võltsimisele, kuid nendel valimistel tuli neil rinda pista ka ühiskonna ükskõiksusega pettuses osalemise vastu,» märkis ta.
Opositsioonilise Ühendatud Kodanikepartei juhi Anatoli Lebedko arvates on Valgevene valimissüsteem end nüüd täielikult diskrediteerinud.
«Valetamine on saanud võimuesindajate visiitkaardiks,» tõdes poliitik.
Valgevene valimisi jälgis üle 270 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ( OSCE) parlamentaarse assamblee vaatleja.
Soome rahvaesindaja Pia Kauma kinnitusel oli valimispäeval inimesi liikvel tõepoolest väga vähesel määral.
«Ühes valimisjaoskonnas, kus veetsime 40 minutit, ei käinud selle aja jooksul ühtegi hääletajat,» ütles Kauma.
Nädal enne valimisi teatas kaks suuremat opositsiooniparteid kõrvalejäämisest ja kutsus rahvast valimispäeval koju jääma, mistõttu on valimisnimekirjades vaid käputäis opositsioonikandidaate.
Opositsioon on teatanud, et tänavameeleavaldusi ei korraldata, sest rahvas ei tunne niikuinii valimiste vastu huvi.
Lukašenko populaarsusele on avaldanud mõju 2011. aasta majanduskriis. Sel suvel langes presidendi reiting alla 30 protsendi. Veel 2010. aasta detsembris oli see 53 protsenti.
Lääne majandussanktsioonide ja reisikeelu tõttu on Lukašenko valitsus sunnitud lähenema ajaloolisele liitlasele Venemaale, tõrjudes samal ajal majandus- ja valimisreformide nõudeid.