ÜRO pagulaste ülemvoliniku iga-aastase raporti kohaselt esitatavad lääneriikides iraaklaste ja somaallaste järel kõige rohkem taotlusi poliitilise varjupaiga saamiseks Venemaa kodanikud.
Vene kodanikud otsivad läänes asüüli
25. märts 2009, 19:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene võimud ei näe selles aga midagi imelikku, et venemaalased Euroopast asüüli otsivad, sest põgenikud on peamiselt kaukaaslased, teatas BBC venekeelne toimetus.
2008. aastal üritas endale poliitilise pagulase staatust saada kokku 20 500 venemaalast, mis on üheksa protsendi võrra kõrgem näitaja aasta varasemaga võrreldes. Venemaa langes siiski tabelis koha võrra, sest asüüli otsivate somaallaste hulk kasvas mullu järsult.
Iraak edestab selles vallas kõiki teisi ülekaalukalt, kuigi viimase aastaga langes sealt tulnud poliitpõgenike hulk kümme protsenti - 2008. aastal oli pagulasi sealt veel 40 500 inimese jagu.
Venemaalt põgenevad varjupaigaotsijad kõige enam Poola aladele - sealt tuli 6600 taotlust. Samas kasvas märgatavalt Vene kodanikest põgenike arv ka Austrias (28 protsenti) ja Prantsusmaal (11 protsenti).
«See olukord kujunes viimase poolteise aastaga ja midagi imelikku selles pole,» kommenteeris ÜRO andmeid föderaalse migratsiooniteenistuse pressisekretär Konstantin Poltoranin.
«Põgenike hulgas on peamiselt väljarändajad Põhja-Kaukaasiast, Tšetšeeniast ning põhjused, mis sunnivad inimesi riigist ära sõitmast, pole seotud Venemaal valitseva poliitilise olukorraga,» väitis ta agentuurile ITAR-Tass.
Poltoranini sõnul varjab suurem osa põgenikke end hoopis veritasu eest. Ta tõi seejuures eraldi välja, et näiteks Austrias on loodud spetsiaalsed programmid Tšetšeenia pagulaste toetamiseks.
Hiljuti sattus sealne tšetšeenide kogukond suure tähelepanu alla, kui Viinis tapeti praeguse Tšetšeenia liidri Ramzan Kadõrovi endine ihukaitsja Umar Israilov, kes oli Moskva-meelset juhti süüdistanud piinamistes ja mõrvades.
ÜRO pagulasagentuuri raporti statistilised andmed poliitiliste pagulaste kohta on saadud kokku 44 riigist: kõigist ELi liikmesmaadest, samuti Albaaniast, Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Islandilt, Liechtensteinist, Makedooniast, Montenegrost, Norrast, Serbiast, Šveitsist ja Türgist.
Põgenike asüülitaotluste kohta saadi andmeid lisaks neile ka mõnest mitte-Euroopa riigist: Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast, Jaapanist, Kanadast, Lõuna-Koreast ja Uus-Meremaalt
Kümme suurimat asüülitaotlejate sihtmaad on USA, Kanada, Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia, Rootsi, Saksamaa, Kreeka, Šveits ja Norra.
73 protsenti kõigist arenenud maailmas varjupaiga taotlejatest teeb seda just ühes neist riikidest.